Erinevus lehekülje "Rasked mineraalid" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P
P
Rasked mineraalid on esindatud praktiliselt kõigis liivades. Enamasti jääb nende osakaal madalaks, kuid on olemas arvukalt liivasid, kus lähtekivimi koostisest või hüdrodünaamilistest tingimustest tulenevalt on nende sisaldus oluliselt kõrgenenud. Sellised liivad esinevad tüüpiliselt näiteks [[ookeaniline saar|vulkaaniliste saarte]] musta värvi liivarandades. Teatud raskete mineraalide kõrgenenud kontsentratsiooniga alasid nimetatakse [[puistmaardla]]teks, sest nendes sisalduvate raskete mineraalide kõrgenenud kontsentratsioon muudab nad arvestatavateks [[maavara]]deks. Ajalooliselt on suur osa [[kuld|kullast]] saadud just sellistest puistmaardlatest. Seega kuulub ka kuld raskete mineraalide hulka. Tänapäeval on olulisteks puistmaardlatest kaevandatavateks mineraalideks monatsiit, tsirkoon ja rutiil. Monatsiit on [[toorium]]i ja [[lantanoidid|lantanoidide]] allikas. Tsirkoonist saadakse [[tsirkoonium]]i ja rutiilist [[titaan]]i.
 
Raskete mineraalide määramiseks kasutatakse enamasti [[polarisatsioonimikroskoop]]i, millega uuritakse [[immersioonimeetod|immersioonivedelikus]] olevaid peene liiva ([[lõimisterasuurus]] 63...125 μm) teri. Mikroskoopiliste uuringute käigus jagatakse rasked mineraalid kahte ossa. Esimesse kuuluvad läbipaistvad mineraalid (tsirkoon, turmaliin, rutiil), mida uuritakse mineraale läbistavas valguses (valgusallikas asub allpool). Teise rühma kuuluvad aga nn [[maakmineraal]]id, mis on valgusele läbipaistmatud (magnetiit, püriit, ilmeniit), mistõttu kasutatakse nende uurimiseks peegelduvat valgust (valgusallikas ülal).
 
Lisaks olulisusele maavaradena on raskete mineraalide uurimisel mitmeid olulisi rakendusi [[paleogeograafia|paleogeograafiliste]] rekonstruktsioonide koostamisel, [[stratigraafiline korrelatsioon|stratigraafilisel korreleerimisel]], maavarade otsimisel ning isegi mõnede kuritegude lahendamisel.
15 888

muudatust

Navigeerimismenüü