Daik: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: ht:Filon |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Geological Dike Cross-Island Trail Alaska.jpg|thumb|[[Basalt]]sed daikid |
[[Pilt:Geological Dike Cross-Island Trail Alaska.jpg|thumb|[[Basalt]]sed daikid [[Alaska]]l]] |
||
[[Pilt:Dyke Mull ss 2007.JPG|thumb|Kiviaeda meenutav daik [[Šotimaa]]l [[Mulli saar]]el |
[[Pilt:Dyke Mull ss 2007.JPG|thumb|Kiviaeda meenutav daik [[Šotimaa]]l [[Mulli saar]]el]] |
||
'''Daik''' on plaatjas enamasti [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega [[kivim]]eist koosnev [[intrusioon]]. |
'''Daik''' on plaatjas enamasti [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega [[kivim]]eist koosnev [[intrusioon]]. |
||
Daikide paksus on palju väiksem akhest ülejäänud mõõtmest ja jääb reeglina vähem kui sentimeetrist kuni kümne meetrini. Daikide pikkust saab määrata siis, kui nad [[Paljandumine|paljanduvad]] maapinnal. See võib ulatuda sadadesse kilomeetritesse. |
|||
Daikid on enamasti vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid [[sill]]idest. Daiki definitsiooni seisukohalt pole see siiski määrav, sest hilisemate [[Tektoonilised liikumised|tektooniliste liikumiste]] tulemusena võib daikil olla mistahes orientatsioon. Oluline on see, et daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid ega jälgi ümbritsevate kivimite [[kildalisus]]t või [[kihilisus]]t, olles neist seega nooremad ([[lõikumissuhete printsiip]]). |
Daikid on enamasti vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid [[sill]]idest. Daiki definitsiooni seisukohalt pole see siiski määrav, sest hilisemate [[Tektoonilised liikumised|tektooniliste liikumiste]] tulemusena võib daikil olla mistahes orientatsioon. Oluline on see, et daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid ega jälgi ümbritsevate kivimite [[kildalisus]]t või [[kihilisus]]t, olles neist seega nooremad ([[lõikumissuhete printsiip]]). |
||
Daikid on |
Daikid on või olid seotud suurema [[magmakeha]]ga, mis neid toidab või toitis. Daikid moodustuvad siis, kui [[magma]] on täitnud lõhed, mis on venituspingete tõttu [[maakoor]]es tekkinud. Pingeid võibki tekitada ülespoole liikuv intrusioon, mis lõhestab teda ümbritsevaid kivimeid, täites lõhed seejärel magmaga. Kui [[Vedelik|vedelat]] magmat sisaldav daik jõuab maapinnale, nimetatakse teda [[lõhevulkaan]]iks. Sellised [[vulkaan]]id on levinud [[ookeani keskahelik]]es. Ka suur osa [[Ookeaniline maakoor|ookeanilisest maakoorest]] koosneb nn püstdaikide kompleksist. |
||
Sageli esinevad daikid mitte üksikuna, vaid [[daikiparv]]edena. Daikiparved moodustavad sageli radiaalseid või kontsentrilisi kujundeid mingi plutoonilise intrusiooni, näiteks [[nekk|neki]] või [[vulkaanikoonus]]e ümber. Kontsentrilisi daike nimetatakse [[rõngasdaik]]ideks. |
|||
Daikid on reeglina aluselise ehk [[basalt]]se/[[gabro]]idse koostisega. Sellest saab järeldada, et [[Maa (planeet)|Maa]] ajaloos on [[vahevöö]]st [[litosfäär]]i tunginud väga palju basaltset magmat. Siiski võib koostis olla ka muusugune, ulatudes [[diabaas]]ist [[graniit|graniidi]] ja [[rüoliit|rüoliidini]]. |
|||
Kuigi daikid koosnevad [[tardkivim]]eist, võivad ka [[settekivim]]id daikisarnaseid struktuure moodustuda. Need võivad tekkida näiteks [[igikelts]]aga kaetud aladel, kus kivimite [[poor]]ides olev [[vesi]] on täiesti külmunud. Kui niisugusse kivimisse tekib pragu, võib see täituda ülevalt langevate [[sete]]tega, mis hiljem kivimiks moonduvad. |
|||
[[Eesti]]le lähimad kohad, kus daikid maapinnal paljanduvad, on [[Soome]]s (näiteks [[Häme daikiparv]]) ja [[Rootsi]]s (näiteks [[Breven-Hälleforsi daikiparv]]). |
[[Eesti]]le lähimad kohad, kus daikid maapinnal paljanduvad, on [[Soome]]s (näiteks [[Häme daikiparv]]) ja [[Rootsi]]s (näiteks [[Breven-Hälleforsi daikiparv]]). |
||
Redaktsioon: 14. august 2010, kell 18:14
Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon.
Daikide paksus on palju väiksem akhest ülejäänud mõõtmest ja jääb reeglina vähem kui sentimeetrist kuni kümne meetrini. Daikide pikkust saab määrata siis, kui nad paljanduvad maapinnal. See võib ulatuda sadadesse kilomeetritesse.
Daikid on enamasti vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid sillidest. Daiki definitsiooni seisukohalt pole see siiski määrav, sest hilisemate tektooniliste liikumiste tulemusena võib daikil olla mistahes orientatsioon. Oluline on see, et daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid ega jälgi ümbritsevate kivimite kildalisust või kihilisust, olles neist seega nooremad (lõikumissuhete printsiip).
Daikid on või olid seotud suurema magmakehaga, mis neid toidab või toitis. Daikid moodustuvad siis, kui magma on täitnud lõhed, mis on venituspingete tõttu maakoores tekkinud. Pingeid võibki tekitada ülespoole liikuv intrusioon, mis lõhestab teda ümbritsevaid kivimeid, täites lõhed seejärel magmaga. Kui vedelat magmat sisaldav daik jõuab maapinnale, nimetatakse teda lõhevulkaaniks. Sellised vulkaanid on levinud ookeani keskahelikes. Ka suur osa ookeanilisest maakoorest koosneb nn püstdaikide kompleksist.
Sageli esinevad daikid mitte üksikuna, vaid daikiparvedena. Daikiparved moodustavad sageli radiaalseid või kontsentrilisi kujundeid mingi plutoonilise intrusiooni, näiteks neki või vulkaanikoonuse ümber. Kontsentrilisi daike nimetatakse rõngasdaikideks.
Daikid on reeglina aluselise ehk basaltse/gabroidse koostisega. Sellest saab järeldada, et Maa ajaloos on vahevööst litosfääri tunginud väga palju basaltset magmat. Siiski võib koostis olla ka muusugune, ulatudes diabaasist graniidi ja rüoliidini.
Kuigi daikid koosnevad tardkivimeist, võivad ka settekivimid daikisarnaseid struktuure moodustuda. Need võivad tekkida näiteks igikeltsaga kaetud aladel, kus kivimite poorides olev vesi on täiesti külmunud. Kui niisugusse kivimisse tekib pragu, võib see täituda ülevalt langevate setetega, mis hiljem kivimiks moonduvad.
Eestile lähimad kohad, kus daikid maapinnal paljanduvad, on Soomes (näiteks Häme daikiparv) ja Rootsis (näiteks Breven-Hälleforsi daikiparv).