Varbola Jaanilinn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. juuli 2010, kell 11:05

Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil

Varbola Jaanilinn (ladina keeles: Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.

Kirjandus

Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas, Evald Tõnisson, "Eesti esiajalugu" – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Eesti Raamat, Tallinn 1982, lk. 323
Nähere Beschreibung der alten ehstnischen Burg Warbola. – Nordische Miscellaneen, 15–17. Riga, 1788, EEVAs lk. 735–743

Välislingid

Varbola linnus eestigiid.ee
Jaanilinna plaan Johann Christoph Brotze kollektsioonis
Varbola linnuse plaan Johann Christoph Brotze kollektsioonis

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+[[Pilt:VarbolaByMellin.jpg|thumb|Varbola Jaanilinn [[Ludwig August von Mellin]]i kaardil]]
-{{vikinda}}
-{{kopipeist}}
-http://www.page.ee/1/Varbola_linnus/index.html
-[[Pilt:VarbolaByMellin.jpg|thumb|400px|Varbola Jaanilinn [[Ludwig August von Mellin]]i kaardil]]
 '''Varbola Jaanilinn''' ([[ladina keel]]es: ''Castrum Warbole'') oli [[Muinas-Eesti]] suurim [[linnus]] [[Rapla–Varbola tee]] ääres [[Põlli]] külas [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Raplamaa]]l.
-. sajandi vanavene kroonikais nimetati linnust kui "Varblase nokk" ([[vene keel]]es: ''Нос Воробьиный''). Aastasadu on Varbola maalinna aga tuntud ka Jaanilinnana.
-Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid [[Izjaslav I]] [[1060]]. aastal ja [[Mstislav III]] [[1212]]. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud.
-Varbola linnus ehitati tollase muinaseesti ehitustehnika viimase sõna järgi. Varem kaitsti linnuseid veetõkke ning järsul veerul asuva pihttaraga. Nüüd aga hakati rajama kivist kuivmüüritist. Tööde maht oli hiigelsuur – hobustega veeti kohale 30 000 m³ kive, s.o. umbes veerand miljonit hobusekoormat! Kivimüüritise harjale ehitati palkidest kaitserinnatis ja kõrgemad tornitaolised rajatised. Nii ida- kui lääneküljel asus üle 2 m laiune väravakäik, mis olid mõlemalt poolt üles laotud kahekordsete kivimüürseintena ja toestatud jämedate puupostidega. Käik oli ülalt kinnine ja selle peal või kõrval paiknes arvatavasti tornrajatis.
-Linnus ise on umbes 2 hektari suurune ja tema keskel on näha 1938.-1939. aastal lahti kaevatud 15 m sügavune linnuse kaev. See on pealt nelinurkne, 5,5 x 5 m suurune, põhjas läbimõõduga 2 m, ülemine osa on vooderdatud paekiviga. Kaevamistööde käigus leiti poolsada 15.-17. sajandil ohverdatud münti ja mitmeid igapäevatööriistu. Ohverdamiskohtadeks olid ka väravakäigud ja arvatav allikakoht.
 == Kirjandus ==