Kannuka: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 4. mai 2010, kell 20:14

Kannuka oli küla Vaivara vallas Vaivara kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval jäävad küla maad Ida-Viru maakonna Sillamäe linna territooriumile. Kannuka küla maadel on nüüdisajal 1950ndatel aastatel ehitatud linnasüda ja 1970ndatel ehitatud Sillamäe linna elamurajoonid.

Vanasti piirnes küla Sõtke jõega läänest, Sõtke külaga lõunast, Perjatsi külaga idast ning merega põhjast.

Kannuga nimi on tulnud soomekeelse sõna kanukka (kontpuu) mugandamisest, kuna kontpuud kasvas rannaaladel palju.

Ajalugu

1782. aasta IV Venemaa hingeloenduse ajal elas Kannuka külas 4 peret kokku 29 hinge. 1835. said pärisnimed (perekonnanimed) külas viis peret.

Küla hakkas suurenema peale talude päriseksostmise algust. Esimese talu ostis siin Perjatsist tulnud Jaan Orgo, kes oli ka Vaivara vallavanem. Orgo alustas siinmail kartulikasvatust tuues seemned Peterburist.

Suvituskohana hakati Kannukat laiemalt kasutama 1883–1884 aastal. 19. sajandi lõpus oli külas 9 talu ja umbes 50 suvemaja.

1898. aasta teatmikus märgitakse küla, kui Villenort st kohta kus asuvad suvilad. Kohalikud taluperemehed omasid rannaäärseid suvilaid, mida oli mõnel rohkem, kui üks. Suvilaid renditi välja kohalesõitnud suvitajatele. Üks Vendadele Männikutele kuulunud suuremaid suvilaid oli pikaks ajaks välja üüritud Noorte Naiste Kristlikule Ühingule puhkekoduks. 1939 aastal puhkas seal USA naiste delegatsioon.

Kannukas elasid siinkandi randade tuntumad paadimeistrid vennad Jaan ja Anton Männik. Selle ameti oskused olid nad õppinud oma isalt. Nende meisterdatud aluseid sõitis nii Soome lahel, kuiPeipsil. Tartu Ülikooli usuteaduste professor Meier, kellel oli talu Udrias, tellis samuti vendade käest paadi, mille viis Emajõele lõbusõidupaadiks.

1940. aastal elas Kannuka külas 40 peret.

Sinimägede lahingute ajal põles küla ja suvilad maha.

Männikute puhkekodu endise asukoha lähedal mererannas on üle 20 meetrise ümbermõõduga Kiiunurga kivi. 1950. aastatel üritas Nõukogude võim seda kivi õhku lasta, kuna kivi peeti eestlaste ohvrikiviks, kuid suurem osa rahnust säilis.

1930ndatel puhkas Kannukal Eduard Tubin ning kirjutas siin 1937. aastal oma 2. sümfoonia "Legendaarne".

Kannuka külast on pärit kirjanik Endel Tennov (proosakogud "August Mõigu hobu" 1961, Noormees heast perekonnast" 1964 jt), kes on õppinud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ka skulptuurieriala.

Vaata ka

Kannuka pank

Kasutatud kirjandus

Virve Orav "Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel", Tallinn Olion, 1991.
Aino-Moonika Jõesaar "Kuni sõda kõik purustas... Vaivara ja Alutaguse valla omavalitsused 1944. aastani", Ida-Virumaa 2002.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Kannuka''' oli küla [[Vaivara vald|Vaivara vallas]] [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Tänapäeval jäävad küla maad [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonna]] [[Sillamäe]] linna territoorjumile. Kannuka küla maadel on nüüdisajal 1950-datel aastatel ehitatud linnasüda ja 1970-datel ehitatud Sillamäe linna elamurajoonid.
+'''Kannuka''' oli küla [[Vaivara vald|Vaivara vallas]] [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Tänapäeval jäävad küla maad [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonna]] [[Sillamäe]] linna territooriumile. Kannuka küla maadel on nüüdisajal 1950ndatel aastatel ehitatud linnasüda ja 1970ndatel ehitatud Sillamäe linna elamurajoonid.
 Vanasti piirnes küla [[Sõtke jõgi|Sõtke jõega]] läänest, [[Sõtke (Vaivara)|Sõtke]] külaga lõunast, [[Perjatsi]] külaga idast ning merega põhjast.
@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 . aasta IV Venemaa hingeloenduse ajal elas Kannuka külas 4 peret kokku 29 hinge. 1835. said pärisnimed (perekonnanimed) külas viis peret.
-Küla hakkas suurenema peale [[talu]]de pärisekosmise algust. Esimese talu ostis siin Perjatsist tulnud Jaan Orgo, kes oli ka Vaivara vallavanem. Orgo alustas siinmail kartulikasvatust tuues seemned [[Peterburi]]st.
+Küla hakkas suurenema peale [[talu]]de päriseksostmise algust. Esimese talu ostis siin Perjatsist tulnud Jaan Orgo, kes oli ka Vaivara vallavanem. Orgo alustas siinmail kartulikasvatust tuues seemned [[Peterburi]]st.
-Suvituskohana hakkati Kannukat laiemalt kasutama 1883–1884 aastal. 19. sajandi lõppus oli külas 9 talu ja umbes 50 suvemaja.
+Suvituskohana hakati Kannukat laiemalt kasutama 1883–1884 aastal. 19. sajandi lõpus oli külas 9 talu ja umbes 50 suvemaja.
-. aasta teatmikus märgitakse küla, kui ''Villenort'' st kohta kus asuvad suvilad. Kohalikud taluperemehed omasid rannaäärseid suvilaid, mida oli mõnel rohkem, kui üks. Suvilaid renditi välja kohalesõitnud suvitajatele. Üks Vendadele Männikutele kuulunud suuremaid suvilaid oli pikkaks ajaks välja üüritud [[Noorte Naiste Kristlik Ühing|Noorte Naiste Kristlikule Ühingule]] puhkekoduks. 1939 aastal puhkas seal USA naiste delegatsioon.
+. aasta teatmikus märgitakse küla, kui ''Villenort'' st kohta kus asuvad suvilad. Kohalikud taluperemehed omasid rannaäärseid suvilaid, mida oli mõnel rohkem, kui üks. Suvilaid renditi välja kohalesõitnud suvitajatele. Üks Vendadele Männikutele kuulunud suuremaid suvilaid oli pikaks ajaks välja üüritud [[Noorte Naiste Kristlik Ühing|Noorte Naiste Kristlikule Ühingule]] puhkekoduks. 1939 aastal puhkas seal USA naiste delegatsioon.
-Kannukas elasid siinkandi randade tuntumad paadimeistrid vennad Jaan ja Anton Männik. Selle ameti oskused olid nad õppinud oma isalt. Nende meisterdatud aluseid sõitis nii [[Soome laht|Soome lahel]], kui[[ Peipsi]]l. [[Tartu Ülikool]]i usuteaduste professor Meier, kellel oli talu [[Udria]]s, tellis samuti vendade käest paadi mille viis [[Emajõgi|Emajõele]] lõbusõidupaadiks.
+Kannukas elasid siinkandi randade tuntumad paadimeistrid vennad Jaan ja Anton Männik. Selle ameti oskused olid nad õppinud oma isalt. Nende meisterdatud aluseid sõitis nii [[Soome laht|Soome lahel]], kui[[ Peipsi]]l. [[Tartu Ülikool]]i usuteaduste professor Meier, kellel oli talu [[Udria]]s, tellis samuti vendade käest paadi, mille viis [[Emajõgi|Emajõele]] lõbusõidupaadiks.
-. aastal elas kannuka külas 40 peret.
+. aastal elas Kannuka külas 40 peret.
-[[Sinimägede lahingud|Sinimägede lahingute]] ajal põles küla  ja suvilad maha.
+[[Sinimägede lahingud|Sinimägede lahingute]] ajal põles küla ja suvilad maha.
 Männikute puhkekodu endise asukoha lähedal mererannas on üle 20 meetrise ümbermõõduga [[Kiiunurga kivi]]. 1950. aastatel üritas Nõukogude võim seda kivi õhku lasta, kuna kivi peeti eestlaste ohvrikiviks, kuid suurem osa rahnust säilis.
--nendatel puhkas Kannukal [[Eduard Tubin]] ning kirjutas siin 1937. aastal oma 2. sümfoonia "Legendaarne".
+ndatel puhkas Kannukal [[Eduard Tubin]] ning kirjutas siin 1937. aastal oma 2. sümfoonia "Legendaarne".
 Kannuka külast on pärit kirjanik [[Endel Tennov]] (proosakogud "August Mõigu hobu" 1961, Noormees heast perekonnast" 1964 jt), kes on õppinud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ka skulptuurieriala.