Albert Repson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. aprill 2010, kell 21:54

Albert Repson (Альберт Густавович Репсон; 4. november 1921; Moloma küla, praegu Oparino rajoon, Kirovi oblast, Venemaa - august 1995^[1]) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane ja Eesti NSV tööstustegelane.

Kasvas Krasnodaris Novo-Estonka külas, kus lõpetas külakooli, peale mida õppis 2 aastat Armaviri keemia-tehnoloogia tehnikumis. Teise maailmasõja Nõukogude-Saksa sõja alguses 1941. aastal mobiliseeriti Punaarmeese, kuid suunati tööpataljonidesse. Osales kaitseehitiste rajamisel Ukraina NSV-s Rivne oblastis ja Põhja-Kaukaasias.

1942. saadeti formeeritavasse Eesti korpusesse. 1943 lõpetas Podolski jalaväekooli ning sai leitnandi auastme. Juhtis jalaväeroodu, mis osales praeguse Pihkva ja Leningradi oblasti vallutamises Saksa vägede käest.

Repsoni rood osales Laskurkorpuse koosseisus 29. septembril| 1944. aastal Suure Väina dessandis Muhu saarele.

Nõukogude Liidu kangelase esitlemistaotluses oli toodud teenetena:

„"Selles lahingus leitnant Repson sai haavata mõlemast käest, kuid ei rääkinud sellest kellelegi. Oma elu hoidmata, viis ta rühma julgele rünnakule vaenlase vastu platstardi laiendamiseks. Sellel ajal võttis vaenlane ette vasturünnaku ülekaalukate jõududega. Kangelasohvitser, minnes ise kõige ees, tõstis üles roodu, oskusliku tulega ja manöövriga paiskas vaenlase tagasi paanilisse taganemisse. Leitnant Repson jäi rivvi kuni lahingu lõpuni ja oli nõus evakuatsiooniga alles pärast roodukomandöri käsklust. Oma kangelasliku teoga kindlustas ta dessandi maandumise ja saare täieliku vabastamise"“

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 24. märtsil 1945, ülemjuhatuse ülesannete eeskujuliku täitmise eest ja väljanäidatud mehisuse ja kangelaslikkuse eest võitluses saksa-fašistlike röövvallutajatega leitnant Albert Repsonile omistati Nõukogude Liidu kangelase nimetus ning Lenini orden ja Kuldtähe medal N 4555).

Peale ravi osales veel Kuramaa lahingutes. 1945.aastal astus NLKP-sse.

1949 lõpetas Vabariikliku Parteikooli
1960 Kuibõševi nim. Moskva Ehitusinseneride Instituudi
Töötas 1955-1960 Kunda Tsemenditehase direktorina
Töötas 1960-? Tallinna Ehituskeraamika Tehase direktorina

Autasud

Lenini orden
Isamaasõja orden 1. järk
1950 aastal autasustati ordeniga "Austuse märk"
Tallinna linna aukodanik (1978)^[2]

Viited

Välislingid

Репсон Альберт Густавович

[kalm_EE-1] Tallinna Metsakalmistu register: Repson, Albert

[Tallinn1-2] Tallinna linna koduleht: aukodanikud

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{vikinda}}{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2008}}
-'''Albert Repson''' (''Репсон Альберт Густавович''; [[4. november]] [[1921]] Venemaa, [[Kirovi oblast]] [[Oparinski rajoon]]is, Moloma külas - august [[1995]]<ref name="kalm_EE"/>) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane ja [[Eesti NSV]] tööstustegelane.
+'''Albert Repson''' (''Альберт Густавович Репсон''; [[4. november]] [[1921]];  Moloma küla, praegu [[Oparino rajoon]], [[Kirovi oblast]], [[Venemaa]] - august [[1995]]<ref name="kalm_EE"/>) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane ja [[Eesti NSV]] tööstustegelane.
-Kasvas Krasnodaris [[Novo-Estonka]] külas, kus lõpetas külakooli, peale mida õppis 2 aastat [[Armavir]]i keemia-tehnoloogia tehnikumis. [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] alguses 1941. aastal mobiliseeriti Punaarmeese, kuid suunati [[tööpataljon]]idesse. Osales ehitus- ja kaitserajatiste rajamisel [[Ukraina NSV]]-s [[Rovno oblast]]is ja Põhja-Kaukaasias.
+Kasvas Krasnodaris [[Novo-Estonka]] külas, kus lõpetas külakooli, peale mida õppis 2 aastat [[Armavir]]i keemia-tehnoloogia tehnikumis. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] alguses 1941. aastal mobiliseeriti Punaarmeese, kuid suunati [[tööpataljon]]idesse. Osales kaitseehitiste rajamisel [[Ukraina NSV]]-s [[Rivne oblast]]is ja Põhja-Kaukaasias.
-. saadeti formeeritavasse Eesti diviisi. 1943 lõpetas Podolski jalaväekooli ning sai leitnandi auastme. Juhtis jalaväeroodu, mis osales Pihkva ja Leningradi oblasti vabastamises saksa vägedest.
+. saadeti formeeritavasse [[8. Eesti Laskurkorpus|Eesti korpusesse]]. 1943 lõpetas Podolski jalaväekooli ning sai leitnandi auastme. Juhtis jalaväeroodu, mis osales praeguse Pihkva ja Leningradi oblasti vallutamises Saksa vägede käest.
-[[29. september]] [[1944]] leitnant Repsoni rood [[925. Laskurkorpus]]e koosseisus osales [[Suur-Väina dessant|Suur-Väina dessandis]] Muhu saarele.
+Repsoni rood osales Laskurkorpuse koosseisus [[29. september|29. septembril|]] [[1944]]. aastal  [[Suure Väina dessant|Suure Väina dessandis]] Muhu saarele.
 Nõukogude Liidu kangelase esitlemistaotluses oli toodud teenetena: {{Tsitaat|"Selles lahingus leitnant Repson sai haavata mõlemast käest, kuid ei rääkinud sellest kellelegi. Oma elu hoidmata, viis ta rühma julgele rünnakule  vaenlase vastu platstardi laiendamiseks. Sellel ajal võttis vaenlane ette vasturünnaku ülekaalukate jõududega. Kangelasohvitser, minnes ise kõige ees, tõstis üles roodu, oskusliku tulega ja manöövriga paiskas vaenlase tagasi paanilisse taganemisse. Leitnant Repson jäi rivvi kuni lahingu lõpuni ja oli nõus evakuatsiooniga alles pärast roodukomandöri käsklust. Oma kangelasliku teoga kindlustas ta dessandi maandumise ja saare täieliku vabastamise"||}}