Erinevus lehekülje "Anšluss" redaktsioonide vahel

1938. aasta alguseks olid Hitleri[[Hitler]]i positsioonid nii Saksamaal[[Saksamaa]]l kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava.

Pärast pikka aega kestnud Saksa-poolset survet, kohtus Hitler [[12. veebruarilveebruar]]il 1938 [[Berchtesgaden]]is [[Kurt Schuschnigg]]iga, [[Austria kantslerigakantsler]]iga, ja esitas ultimaatumi[[ultimaatum]]i, nõudes vangistatud natside vabastamist ningja nende juhi nimetamist valituse etteotsa, kuna vastasel juhul lubas ta kasutabkasutada sõjalist jõudu.

Schuschnigg täitis Hitleri nõudmised ning nimetas siseministrina ametissesiseministriks [[Arthur Seyss-Inquart]]i ningja portfellita ministriks teise natsi, [[Edmund Glaise-Horstenau]].

Schuschnigg oli juba enne veebruarikuist kohtumist märkimisväärse Saksa surve all. 1938. aasta jaanuaris eemaldati Hitleri nõudmisel Austria armee ülemjuhataja [[Alfred Jansa]]. Jansa ja tema kaaskondlased olid loonud plaani Austria kaitseks Saksa rünnaku eest. Hitler soovis Austria-poolset rünnakutründamist igal juhul vältida.

JärgnenudJärgnevate nädalate jooksul taipas Schuschnigg, et tema vastäsja ametisse nimetatud ministrid töötasid selle nimel, et saavutada võim Schuschniggi mõjuvõimüle. Schuschnigg püüdis koguda toetust kogu Austria, muu hulgas ka sealsete elanike seas. Esimest korda pärast 12. veebruari [[1934]] võisid sotsialistid[[sotsialist]]id ja kommunistid[[kommunist]]id ilma seadust rikkumata esineda avalikkuse ees. Kommunistid teatasid nendeoma tingimusteta toetuse eesttoetusest Austria valitsusele. Sotsialistid nõudsid Schischniggilt mõningaid järeleandmisi,Schuschniggilt enne viimasega koalitsiooni astumastastumist mõningaid järeleandmisi.

Viimase võimalusena säilitada Austria iseseisvus, kuulutas Schuschnigg välja [[referendum]]i. Selleks, et rahvahääletus õnnestuks, seadis Schuschnigg valimiseaks 24 eluaastat, seda seepärast, etsest noorte seas oli palju neid, kellele sümpatiseerismeeldis natside ideoloogia. Oli selge, et [[Hitler]] ei saanud pealt vaadata olukorda, kus Austria deklareerib oma iseseisvust referendumi teel. [[Saksa Propagandaministeerium]] kuulutas pressiteates, et Austrias on puhkenud [[tänavarahutused]] ningja Austria elanikud soovivad Saksa sõjaväe abi korra tagamiseks. Schuschnigg teatas selle peale viivitamatult, et teated rahutustest on väärad.

[[11. märtsilmärts]]il 1938 esitas Hitler Schuschniggile ultimaatumi, milles nõudis, et kogu võim Austrias antaks üle Austria natsionaalsotsialistidele. võiVastasel tajuhul onlubas sunnitudta kasutamakasutada sõjalist jõudu. Ultimaatumile sooviti vastust keskpäevaks, midaseda pikendati veel kaks tundi. Vastusest hoolimata, oli Hitler juba allkirjastanud direktiivi vägede sissesaatmiseks Austriasse kella üheks.

Schuschnigg otsis meeleheitlikult abi Läänelt, Prantsusmaalt[[Prantsusmaa]]lt ja Inglismaalt[[Inglismaa]]lt, kuid kuna kumbki ei olnud valmis astuma samme Austria iseseisvuse päästmiseks, astus Schuschnigg kantsleri ametist tagasi. Oma tagasiastumisest teatas Schuschnigg ka raadioeetris, kus teatas, et lubas natsidel valitsusvalitsuse üle võtta, et vältida verevalamist. Samal ajal keeldus Austria president [[Wilhelm Miklas]] keeldus ametisse nimetamast natsimeelset [[Arthur Seyss-Inquart]]iInquarti ningja palus teistel Austria poliitikutel, nagunäiteks [[Michael Skubl']]il ja [[Sigismund Schilhawsky']]l, ametisse astuda.

Natsid olid hästi organiseeritudorganiseerunud. Mõne tunniga õnnestus neil üle võtta mitmedmitu [[Viin]]i aladala, muu hulgas Austria Siseministeerium, kontrollidesja nii kontrollida kohalikku politseid. Kuna Miklas jätkuvalt keeldus ametisse nimetamast natsimeelset valitsust, eesotsas Seyss-Inquartiga, ei saanud viimane Austria valitsuse nimel saata Hitlerile palvet saata Austriasse Saksa vägesid korra tagamiseks. Hitler sattus raevu. Umbes kella kümne ajal õhtul katkes [[Hermann Göring|Göringi]]i ja Hitleri kannatus ning telegramm abipalvega saata väed Austriasse korda tagama, mida oodati Austria valitsuselt, võltsiti. Umbes keskööks olid kõik kriitilise tähtsusega ametiasutused ja hooned [[Viin]]isViinis langenud natside kätte. TähtsamadTähtsaimad poliitikud ja valitsusliikmed olid vangi langenud. Viimaks oli ka Miklas valmis Seyss-Inquarti kantslerina ametisse nimetama.

=== Saksa vägede invasioonsissetung AustriasAustriasse ===

!-->[[12. märtsimärts]]i hommikul ületas Saksa 8. armee Saksa-Austria piiri. Austria armee ei osutanud neile mingit vastupanu. Vastupidiselt tervitasidVastupidi, austerlased sissetulnudtervitasid saklasi haakristilippudega, lillede ja natside tervitusega. Seetõttu on seda Saksa vägede sissetungi nimetatud ka Lilledesõjaks (''Blumenkrieg''-iks (lilledesõda). [[Wehrmacht]]i jaoksmasinavärgile oli see esimeseksesimene suurekssuur masinavärgi katseksproovikivi. Kuigi sissetulnud väed olid kehvalt organiseeritud ja üksustevaheline kooskõlastus nõrk, siispolnud sel polnud otsustavat tähtsust, kuna mingeid lahinguid aset ei leidnudtoimunud. Küll aga sundis see valvsaks tegema Saksa vägede ülemaidülemad edaspidiste rünnakutevalvsaks suhtesedaspidiseks.

Hitleri auto ületas piiripunkti pärastlõunal, läbides [[Braunau Inni ääres|Branau]], Hitleri sünnikodu.<ref name="K_WW2"/> Õhtupoolikul saabus ta [[Linz]]i ja andis innuka tervituskõne kohalikus raekojas. Sealsete inimeste meeleolu oli sedavõrd aukartust äratavaukartustäratav, et Göring ütles oma telefonikõnes: "Siin toimub uskumata juubeldamine. Me isiklikult ei arvanud, et meie saabumine on niivõrd meeliülendav."