Anšluss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 13. märts 2010, kell 00:01

Anšluss (saksa keeles Anschluß või Anschluss 'ühendamine, liitmine') oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938.

Anšlussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa nimetusega Ostmark.

Anšluss

Hitleri esimesed sammud

1938. aasta alguseks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava.

Pärast pikka aega kestnud Saksa-poolset survet kohtus Hitler 12. veebruaril 1938 Berchtesgadenis Kurt Schuschniggiga, Austria kantsleriga, ja esitas ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valituse etteotsa, vastasel juhul lubas ta kasutada sõjalist jõudu.

Schuschnigg täitis Hitleri nõudmised ning nimetas siseministriks Arthur Seyss-Inquarti ja portfellita ministriks teise natsi Edmund Glaise-Horstenau.

Schuschnigg oli juba enne veebruarikuist kohtumist Saksa surve all. 1938. aasta jaanuaris eemaldati Hitleri nõudmisel Austria armee ülemjuhataja Alfred Jansa. Jansa ja tema kaaskondlased olid loonud plaani Austria kaitseks Saksa rünnaku eest. Hitler soovis Austria ründamist igal juhul vältida.

Järgnevate nädalate jooksul taipas Schuschnigg, et tema äsja ametisse nimetatud ministrid töötasid selle nimel, et saavutada võim Schuschniggi üle. Schuschnigg püüdis koguda toetust kogu Austria elanike seas. Esimest korda pärast 12. veebruari 1934 võisid sotsialistid ja kommunistid ilma seadust rikkumata esineda avalikkuse ees. Kommunistid teatasid oma tingimusteta toetusest Austria valitsusele. Sotsialistid nõudsid Schuschniggilt enne viimasega koalitsiooni astumist mõningaid järeleandmisi.

Schuschnigg teatab referendumist

Viimase võimalusena säilitada Austria iseseisvus kuulutas Schuschnigg välja referendumi. Selleks, et rahvahääletus õnnestuks, seadis Schuschnigg valimiseaks 24 eluaastat, sest noorte seas oli palju neid, kellele meeldis natside ideoloogia. Hitler ei saanud pealt vaadata olukorda, kus Austria deklareerib oma iseseisvust referendumi teel. Saksa Propagandaministeerium kuulutas pressiteates, et Austrias on puhkenud tänavarahutused ja Austria elanikud soovivad Saksa sõjaväe abi korra tagamiseks. Schuschnigg teatas selle peale viivitamatult, et teated rahutustest on väärad.

11. märtsil 1938 esitas Hitler Schuschniggile ultimaatumi, milles nõudis, et kogu võim Austrias antaks üle Austria natsionaalsotsialistidele. Vastasel juhul lubas ta kasutada sõjalist jõudu. Ultimaatumile sooviti vastust keskpäevaks, seda pikendati veel kaks tundi. Vastusest hoolimata oli Hitler juba allkirjastanud direktiivi vägede sissesaatmiseks Austriasse kella üheks.

Schuschnigg otsis meeleheitlikult abi Prantsusmaalt ja Inglismaalt, kuid kuna kumbki ei olnud valmis astuma samme Austria iseseisvuse päästmiseks, astus Schuschnigg kantsleri ametist tagasi. Oma tagasiastumisest teatas Schuschnigg ka raadioeetris, kus teatas, et lubas natsidel valitsuse üle võtta, et vältida verevalamist. Samal ajal keeldus Austria president Wilhelm Miklas ametisse nimetamast natsimeelset Arthur Seyss-Inquarti ja palus teistel Austria poliitikutel, näiteks Michael Skublil ja Sigismund Schilhawskyl, ametisse astuda.

Natsid olid hästi organiseerunud. Mõne tunniga õnnestus neil üle võtta mitu Viini ala, muu hulgas Austria Siseministeerium, ja nii kontrollida kohalikku politseid. Kuna Miklas jätkuvalt keeldus ametisse nimetamast natsimeelset valitsust eesotsas Seyss-Inquartiga, ei saanud viimane Austria valitsuse nimel saata Hitlerile palvet saata Austriasse Saksa vägesid korra tagamiseks. Hitler sattus raevu. Umbes kella kümne ajal õhtul katkes Hermann Göringi ja Hitleri kannatus ning telegramm abipalvega saata väed Austriasse korda tagama, mida oodati Austria valitsuselt, võltsiti. Umbes keskööks olid kõik kriitilise tähtsusega ametiasutused ja hooned Viinis langenud natside kätte. Tähtsaimad poliitikud ja valitsusliikmed olid vangi langenud. Viimaks oli ka Miklas valmis Seyss-Inquarti kantslerina ametisse nimetama.

Saksa vägede sissetung Austriasse

12. märtsi hommikul ületas Saksa 8. armee Saksa-Austria piiri. Austria armee ei osutanud neile vastupanu. Vastupidi, austerlased tervitasid saklasi haakristilippudega, lillede ja natside tervitusega. Seetõttu on seda Saksa vägede sissetungi nimetatud ka Lilledesõjaks (Blumenkrieg). Wehrmachti masinavärgile oli see esimene suur proovikivi. Kuigi sissetulnud väed olid kehvalt organiseeritud ja üksustevaheline kooskõlastus nõrk, polnud sel tähtsust, kuna mingeid lahinguid ei toimunud. Küll aga sundis see Saksa vägede ülemad valvsaks edaspidiseks.

Hitleri auto ületas piiripunkti pärastlõunal, läbides Braunau Inni ääres, Hitleri sünnikodu.^[1] Õhtupoolikul saabus ta Linzi ja andis innuka tervituskõne kohalikus raekojas. Sealsete inimeste meeleolu oli sedavõrd aukartustäratav, et Göring ütles oma telefonikõnes: "Siin toimub uskumata juubeldamine. Me isiklikult ei arvanud, et meie saabumine on niivõrd meeliülendav."

Vaata ka

Müncheni sobing

Viited

↑ John Keegan, "Teine maailmasõda" (Tallinn: Varrak, 2004), lk 48

[K_WW2-1] John Keegan, "Teine maailmasõda" (Tallinn: Varrak, 2004), lk 48

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{allikad}}
-{{keeletoimeta}}
 [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1985-083-10, Anschluss Österreich, Wien.jpg|thumb|Austria märtsis 1938]]
 '''Anšluss''' ([[saksa keel]]es ''Anschluß'' või ''Anschluss'' 'ühendamine, liitmine') oli [[Austria]] ''[[de facto]]'' [[anneksioon|annekteerimine]] Saksa [[Kolmas Riik|Kolmanda Reichi]] poolt märtsis [[1938]].
@@ 9. rida: / 8. rida: @@
 === Hitleri esimesed sammud ===
-. aasta alguseks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava.
+. aasta alguseks olid [[Hitler]]i positsioonid nii [[Saksamaa]]l kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava.
-Pärast pikka aega kestnud Saksa-poolset survet, kohtus Hitler 12. veebruaril 1938 [[Berchtesgaden]]is [[Kurt Schuschnigg]]iga, Austria kantsleriga, ja esitas ultimaatumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valituse etteotsa, kuna vastasel juhul ta kasutab sõjalist jõudu.
+Pärast pikka aega kestnud Saksa-poolset survet kohtus Hitler [[12. veebruar]]il 1938 [[Berchtesgaden]]is [[Kurt Schuschnigg]]iga, [[Austria kantsler]]iga, ja esitas [[ultimaatum]]i, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valituse etteotsa, vastasel juhul lubas ta kasutada sõjalist jõudu.
-Schuschnigg täitis Hitleri nõudmised ning nimetas siseministrina ametisse [[Arthur Seyss-Inquart]]i ning portfellita ministriks teise natsi, [[Edmund Glaise-Horstenau]].
+Schuschnigg täitis Hitleri nõudmised ning nimetas siseministriks [[Arthur Seyss-Inquart]]i ja portfellita ministriks teise natsi [[Edmund Glaise-Horstenau]].
-Schuschnigg oli juba enne veebruarikuist kohtumist märkimisväärse Saksa surve all. 1938. aasta jaanuaris eemaldati Hitleri nõudmisel Austria armee ülemjuhataja [[Alfred Jansa]]. Jansa ja tema kaaskondlased olid loonud plaani Austria kaitseks Saksa rünnaku eest. Hitler soovis Austria-poolset rünnakut igal juhul vältida.
+Schuschnigg oli juba enne veebruarikuist kohtumist Saksa surve all. 1938. aasta jaanuaris eemaldati Hitleri nõudmisel Austria armee ülemjuhataja [[Alfred Jansa]]. Jansa ja tema kaaskondlased olid loonud plaani Austria kaitseks Saksa rünnaku eest. Hitler soovis Austria ründamist igal juhul vältida.
-Järgnenud nädalate jooksul taipas Schuschnigg, et tema vast ametisse nimetatud ministrid töötasid selle nimel, et saavutada Schuschniggi mõjuvõim. Schuschnigg püüdis koguda toetust kogu Austria, muu hulgas ka sealsete elanike seas. Esimest korda pärast 12. veebruari 1934 võisid sotsialistid ja kommunistid ilma seadust rikkumata esineda avalikkuse ees. Kommunistid teatasid nende tingimusteta toetuse eest Austria valitsusele. Sotsialistid nõudsid Schischniggilt mõningaid järeleandmisi, enne viimasega koalitsiooni astumast.
+Järgnevate nädalate jooksul taipas Schuschnigg, et tema äsja ametisse nimetatud ministrid töötasid selle nimel, et saavutada võim Schuschniggi üle. Schuschnigg püüdis koguda toetust kogu Austria elanike seas. Esimest korda pärast 12. veebruari [[1934]] võisid [[sotsialist]]id ja [[kommunist]]id ilma seadust rikkumata esineda avalikkuse ees. Kommunistid teatasid oma tingimusteta toetusest Austria valitsusele. Sotsialistid nõudsid Schuschniggilt enne viimasega koalitsiooni astumist mõningaid järeleandmisi.
 === Schuschnigg teatab referendumist ===
-Viimase võimalusena säilitada Austria iseseisvus, kuulutas Schuschnigg välja [[referendum]]i. Selleks et rahvahääletus õnnestuks, seadis Schuschnigg valimiseaks 24 eluaastat, seda seepärast, et noorte seas oli palju neid, kellele sümpatiseeris natside ideoloogia. Oli selge, et [[Hitler]] ei saanud pealt vaadata olukorda, kus Austria deklareerib oma iseseisvust referendumi teel. [[Saksa Propagandaministeerium]] kuulutas pressiteates, et Austrias on puhkenud [[tänavarahutused]] ning Austria elanikud soovivad Saksa sõjaväe abi korra tagamiseks. Schuschnigg teatas selle peale viivitamatult, et teated rahutustest on väärad.
+Viimase võimalusena säilitada Austria iseseisvus kuulutas Schuschnigg välja [[referendum]]i. Selleks, et rahvahääletus õnnestuks, seadis Schuschnigg valimiseaks 24 eluaastat, sest noorte seas oli palju neid, kellele meeldis natside ideoloogia. Hitler ei saanud pealt vaadata olukorda, kus Austria deklareerib oma iseseisvust referendumi teel. [[Saksa Propagandaministeerium]] kuulutas pressiteates, et Austrias on puhkenud [[tänavarahutused]] ja Austria elanikud soovivad Saksa sõjaväe abi korra tagamiseks. Schuschnigg teatas selle peale viivitamatult, et teated rahutustest on väärad.
-. märtsil 1938 esitas Hitler Schuschniggile ultimaatumi, milles nõudis, et kogu võim Austrias antaks üle Austria natsionaalsotsialistidele või ta on sunnitud kasutama sõjalist jõudu. Ultimaatumile sooviti vastust keskpäevaks, mida pikendati veel kaks tundi. Vastusest hoolimata, oli Hitler juba allkirjastanud direktiivi vägede sissesaatmiseks Austriasse kella üheks.
+[[11. märts]]il 1938 esitas Hitler Schuschniggile ultimaatumi, milles nõudis, et kogu võim Austrias antaks üle Austria natsionaalsotsialistidele. Vastasel juhul lubas ta kasutada sõjalist jõudu. Ultimaatumile sooviti vastust keskpäevaks, seda pikendati veel kaks tundi. Vastusest hoolimata oli Hitler juba allkirjastanud direktiivi vägede sissesaatmiseks Austriasse kella üheks.
-Schuschnigg otsis meeleheitlikult abi Läänelt, Prantsusmaalt ja Inglismaalt, kuid kuna kumbki ei olnud valmis astuma samme Austria iseseisvuse päästmiseks, astus Schuschnigg kantsleri ametist tagasi. Oma tagasiastumisest teatas Schuschnigg ka raadioeetris, kus teatas, et lubas natsidel valitsus üle võtta et vältida verevalamist. Samal ajal Austria president  [[Wilhelm Miklas]] keeldus ametisse nimetamast natsimeelset [[Arthur Seyss-Inquart]]i ning palus teistel Austria poliitikutel, nagu Michael Skubl'il ja Sigismund Schilhawsky'l, ametisse astuda.
+Schuschnigg otsis meeleheitlikult abi [[Prantsusmaa]]lt ja [[Inglismaa]]lt, kuid kuna kumbki ei olnud valmis astuma samme Austria iseseisvuse päästmiseks, astus Schuschnigg kantsleri ametist tagasi. Oma tagasiastumisest teatas Schuschnigg ka raadioeetris, kus teatas, et lubas natsidel valitsuse üle võtta, et vältida verevalamist. Samal ajal keeldus Austria president [[Wilhelm Miklas]] ametisse nimetamast natsimeelset Arthur Seyss-Inquarti ja palus teistel Austria poliitikutel, näiteks [[Michael Skubl]]il ja [[Sigismund Schilhawsky]]l, ametisse astuda.
-Natsid olid hästi organiseeritud. Mõne tunniga õnnestus neil üle võtta mitmed [[Viin]]i alad, muu hulgas Austria Siseministeerium, kontrollides nii kohalikku politseid. Kuna Miklas jätkuvalt keeldus ametisse nimetamast natsimeelset valitsust, eesotsas Seyss-Inquartiga, ei saanud viimane Austria valitsuse nimel saata Hitlerile palvet saata Austriasse Saksa vägesid korra tagamiseks. Hitler sattus raevu. Umbes kella kümne ajal õhtul katkes [[Hermann Göring|Göringi]] ja Hitleri kannatus ning telegramm abipalvega saata väed Austriasse korda tagama, mida oodati Austria valitsuselt, võltsiti. Umbes keskööks olid kõik kriitilise tähtsusega ametiasutused ja hooned [[Viin]]is langenud natside kätte. Tähtsamad poliitikud ja valitsusliikmed olid vangi langenud. Viimaks oli ka Miklas valmis Seyss-Inquarti kantslerina ametisse nimetama.
+Natsid olid hästi organiseerunud. Mõne tunniga õnnestus neil üle võtta mitu [[Viin]]i ala, muu hulgas Austria Siseministeerium, ja nii kontrollida kohalikku politseid. Kuna Miklas jätkuvalt keeldus ametisse nimetamast natsimeelset valitsust eesotsas Seyss-Inquartiga, ei saanud viimane Austria valitsuse nimel saata Hitlerile palvet saata Austriasse Saksa vägesid korra tagamiseks. Hitler sattus raevu. Umbes kella kümne ajal õhtul katkes [[Hermann Göring]]i ja Hitleri kannatus ning telegramm abipalvega saata väed Austriasse korda tagama, mida oodati Austria valitsuselt, võltsiti. Umbes keskööks olid kõik kriitilise tähtsusega ametiasutused ja hooned Viinis langenud natside kätte. Tähtsaimad poliitikud ja valitsusliikmed olid vangi langenud. Viimaks oli ka Miklas valmis Seyss-Inquarti kantslerina ametisse nimetama.
-=== Saksa vägede invasioon Austrias ===
+=== Saksa vägede sissetung Austriasse ===
-<!-- [[File:Bundesarchiv Bild 146-1985-083-10, Anschluss Österreich, Wien.jpg|thumb|Rahvahulgad Viinis tervitamas Saksa vägesid.]]
-!-->12. märtsi hommikul ületas Saksa 8. armee Saksa-Austria piiri. Austria armee ei osutanud neile mingit vastupanu. Vastupidiselt tervitasid austerlased sissetulnud saklasi haakristilippudega, lillede ja natside tervitusega. Seetõttu on seda Saksa vägede sissetungi nimetatud ka ''Blumenkrieg''-iks (lilledesõda). [[Wehrmacht]]i jaoks oli see esimeseks suureks masinavärgi katseks. Kuigi sissetulnud väed olid kehvalt organiseeritud ja üksustevaheline kooskõlastus nõrk, siis sel polnud otsustavat tähtsust, kuna mingeid lahinguid aset ei leidnud. Küll aga sundis see valvsaks tegema Saksa vägede ülemaid edaspidiste rünnakute suhtes.
+[[12. märts]]i hommikul ületas Saksa 8. armee Saksa-Austria piiri. Austria armee ei osutanud neile vastupanu. Vastupidi, austerlased tervitasid saklasi haakristilippudega, lillede ja natside tervitusega. Seetõttu on seda Saksa vägede sissetungi nimetatud ka Lilledesõjaks (''Blumenkrieg''). [[Wehrmacht]]i masinavärgile oli see esimene suur proovikivi. Kuigi sissetulnud väed olid kehvalt organiseeritud ja üksustevaheline kooskõlastus nõrk, polnud sel tähtsust, kuna mingeid lahinguid ei toimunud. Küll aga sundis see Saksa vägede ülemad valvsaks edaspidiseks.
-Hitleri auto ületas piiripunkti pärastlõunal, läbides [[Braunau Inni ääres|Branau]], Hitleri sünnikodu.<ref name="K_WW2"/> Õhtupoolikul saabus ta [[Linz]]i ja andis innuka tervituskõne kohalikus raekojas. Sealsete inimeste meeleolu oli sedavõrd aukartust äratav, et Göring ütles oma telefonikõnes: "Siin toimub uskumata juubeldamine. Me isiklikult ei arvanud, et meie saabumine on niivõrd meeliülendav."
+Hitleri auto ületas piiripunkti pärastlõunal, läbides [[Braunau Inni ääres]], Hitleri sünnikodu.<ref name="K_WW2"/> Õhtupoolikul saabus ta [[Linz]]i ja andis innuka tervituskõne kohalikus raekojas. Sealsete inimeste meeleolu oli sedavõrd aukartustäratav, et Göring ütles oma telefonikõnes: "Siin toimub uskumata juubeldamine. Me isiklikult ei arvanud, et meie saabumine on niivõrd meeliülendav."
 == Vaata ka ==
@@ 40. rida: / 38. rida: @@
 == Viited ==
+{{viited|allikad=<ref name="K_WW2">John Keegan, "Teine maailmasõda" (Tallinn: Varrak, 2004), lk 48</ref>}}
-{{viited|allikad=
-<ref name="K_WW2">John Keegan, ''Teine maailmasõda'' (Tallinn: Varrak, 2004), lk 48</ref>
-}}
 [[Kategooria:Austria ajalugu]]