Jõgi-kõõlusleht

Mall:Taksonoomia Jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia L.) on konnarohuliste sugukonda kõõluslehe perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Jõgi-kõõluslehe rahvapärased nimetused on kooreleht, konnalusikas, noolelill, ressahain, veeuba.

Jõgi-kõõlusleht kasvab Euraasia parasvöötme soodes kuni 500 m kõrgusel merepinnast. Kasvab ka Põhja-Ameerikas. Eesti mandriosas on taim tavaline, väga harva leidub saartel.

Taim kasvab 10–50 cm sügavuses vees nii, et osa taimest jääb alati veest välja. Taimel võib leida nii veepealseid kui ka veesiseseid lehti. Veepealsed lehed meenutavad nooleotsi. Nende lehelaba on 15–25 cm pikk ja 10–22 cm lai ning pikk leheroots hoiab seda kuni 45 cm kõrgusel vee kohal. Veealused lehed on kuni 80 cm pikad ja 2 cm laiad.

Õied on 2–2,5 cm läbimõõduga, 3 väikese tupplehe ja 3 valge kroonlehega. Tolmukad on punased ja neid on palju.

Mugulad on ümmargused ja söödavad, sisaldavad palju tärklist. Hiinas nimetatakse jõgi-kõõluslehte heatahtlikuks seeneks ja selle mugul on uusaasta puhul söödav pidulik roog. See maitseb mahedalt, umbes nagu kartul, ainult krudiseb hamba all, isegi pärast keetamist.

Taim paljuneb ka vegetatiivselt.