Franz II: erinevus redaktsioonide vahel
P robot muutis: uk:Франц II (імператор Священної Римської імперії) |
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Image:Hw-francis.jpg|thumb|''Franz II'']] |
[[Image:Hw-francis.jpg|thumb|''Franz II'']] |
||
[[Image:Friedrich_von_Amerling_003.jpg|thumb|''Franz I Austria keisririigi insigniatega. [[Friedrich Amerling]]i maal.'']] |
[[Image:Friedrich_von_Amerling_003.jpg|thumb|''Franz I Austria keisririigi insigniatega. [[Friedrich Amerling]]i maal.'']] |
||
'''Franz |
'''Franz II''' (sündinud '''Franz Joseph Karl'''; Austria keisrina '''Franz I'''; [[12. veebruar]] [[1768]] [[Firenze]] – [[2. märts]] [[1835]] [[Viin]]) oli [[Habsburgid-Lotringid|Habsburgide-Lotringite]] dünastiast viimane [[Saksa-Rooma keiser]] [[1792]]–[[1806]]; kuulutas [[1804]] end esimeseks [[Austria keiser|Austria keisriks]] '''Franz I''' nime all, kellena valitses surmani. |
||
Franzi vanemad olid keiser [[Leopold II (Saksa-Rooma keiser)|Leopold II]] ([[1747]]–1792) ja tema abikaasa, [[Hispaania]] printsess María Luisa (1747–1792). |
Franzi vanemad olid keiser [[Leopold II (Saksa-Rooma keiser)|Leopold II]] ([[1747]]–1792) ja tema abikaasa, [[Hispaania]] printsess María Luisa (1747–1792). |
||
Aastal |
Aastal 1804 sundis [[Napoleon I]] ta Saksa-Rooma keisri tiitlist loobuma. |
||
Franz I suutis säilitada oma riigi suhtelise iseseisvuse isegi Napoleoni võimu kõrgperioodil, seda paljuski tänu teise keisritiitli võtmisele. Aastal [[1809]] püüdis ta teiste Saksa riikide solidaarsustundele rõhudes korraldada ühissõda [[Prantsusmaa]] vastu, kuid teised olulised Saksa riigid eelistasid toetada Napoleoni ning isegi [[Venemaa]] kuulutas Austriale sõja, olles parajasti vallutanud [[Rootsi]]lt [[Soome]]). [[Wagrami lahing]]us said austerlased lüüa ja Franz pidi leppima juba teise alandava kaotusega (esimene oli [[Austerlitzi lahing]] [[1805]]). Siiski suutis ta ka nüüd suhtelise iseseisvuse säilitada, peamiselt tänu osava poliitiku [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich|Metternich]]i abile, kelle ta samal aastal välisministriks määras. Metternich korraldas Franzi tütre [[Marie-Louise (Austria)|Marie-Louise]] abielu Napoleoniga, et saavutada Prantsusmaa keisri soosing. Liit Napoleoniga oli siiski vaid olupoliitika sunnitud käik. Kui too Venemaal lüüa sai, oli Austria üks esimesi, kes talle sõja kuulutas ning [[1815]] taastati [[Viini kongress]]il Austria suurriigistaatus täielikult. |
Franz I suutis säilitada oma riigi suhtelise iseseisvuse isegi Napoleoni võimu kõrgperioodil, seda paljuski tänu teise keisritiitli võtmisele. Aastal [[1809]] püüdis ta teiste Saksa riikide solidaarsustundele rõhudes korraldada ühissõda [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsusmaa]] vastu, kuid teised olulised Saksa riigid eelistasid toetada Napoleoni ning isegi [[Venemaa keisririik|Venemaa]] kuulutas Austriale sõja, olles parajasti vallutanud [[Rootsi]]lt [[Soome]]). [[Wagrami lahing]]us said austerlased lüüa ja Franz pidi leppima juba teise alandava kaotusega (esimene oli [[Austerlitzi lahing]] [[1805]]). Siiski suutis ta ka nüüd suhtelise iseseisvuse säilitada, peamiselt tänu osava poliitiku [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich|Metternich]]i abile, kelle ta samal aastal välisministriks määras. Metternich korraldas Franzi tütre [[Marie-Louise (Austria)|Marie-Louise]] abielu Napoleoniga, et saavutada Prantsusmaa keisri soosing. Liit Napoleoniga oli siiski vaid olupoliitika sunnitud käik. Kui too Venemaal lüüa sai, oli Austria üks esimesi, kes talle sõja kuulutas ning [[1815]] taastati [[Viini kongress]]il Austria suurriigistaatus täielikult. |
||
Pärast Viini kongressi jättis Franz riigiasjad enamasti Metternichi hooleks, ehkki valvas, et kantsler midagi talle vastumeelset ette ei võtaks. Nii blokeeris ta suure hulga reforme, takistades oluliselt riigi moderniseerimist. Teda on oma valitsusaja lõpus iseloomustatud kui melanhoolset, tegevusetut, kuid ka äärmiselt ranget monarhi, kes püüdis kogu riigivalitsemisele staatilisust peale suruda, valmistades sellega mõneti ette [[1848. aasta revolutsioon]]i, eriti seetõttu, et määras oma järglaseks vanima poja [[Ferdinand I (Austria)|Ferdinandi]], kes oli sisuliselt teovõimetu. |
Pärast Viini kongressi jättis Franz riigiasjad enamasti Metternichi hooleks, ehkki valvas, et kantsler midagi talle vastumeelset ette ei võtaks. Nii blokeeris ta suure hulga reforme, takistades oluliselt riigi moderniseerimist. Teda on oma valitsusaja lõpus iseloomustatud kui melanhoolset, tegevusetut, kuid ka äärmiselt ranget monarhi, kes püüdis kogu riigivalitsemisele staatilisust peale suruda, valmistades sellega mõneti ette [[1848. aasta revolutsioon]]i, eriti seetõttu, et määras oma järglaseks vanima poja [[Ferdinand I (Austria)|Ferdinandi]], kes oli sisuliselt teovõimetu. |
||
== |
==Perekond== |
||
Esmakordselt abiellus Franz [[6. jaanuar]]i [[1788]], [[Württemberg]]i printsess Elisabethiga (1795–1790), kes oli [[Württembergi hertsog]] [[Friedrich II Eugen]]i tütar. |
|||
Teistkordselt abiellus ta [[19. september|19. septembril]] 1790, [[Napoli kuningriik|Napoli]] ja [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] printsessi Maria Teresaga (1772–1807), kes oli Napoli ja Sitsiilia kuninga [[Ferdinando IV]] tütar. |
|||
# Abielu 6. jaanuar 1808, Modena printsessi suurhertsoginna Austria Maria Ludovikaga (1787-1816) - Austria suurhertsogi Ferdinandi tütrega; |
|||
# Abielu 10. november 1816, Baieri printsessi Charlotte Augustega (1792-1873) - Baieri kuninga [[Maximilian I Joseph]]i tütrega; |
|||
Kolmandat korda abiellus Fraz 6. jaanuaril [[1808]] Maria Ludovikaga (1787–1816), kes oli [[Ferdinand Karl|ertshertsog Ferdinand]]i tütar. |
|||
Neljandat korda abiellus keiser [[10. november|10. novembril]] [[1816]], [[Baieri kuningriik|Baieri]] printsessi Charlotte Augustega (1792–1873), kes oli [[Baieri kuningas|Baieri kuninga]] [[Maximilian I (Baieri kuningas)|Maximilian I]]i tütar. |
|||
{{algus}} |
{{algus}} |
Redaktsioon: 30. jaanuar 2010, kell 16:21
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Franzi vanemad olid keiser Leopold II (1747–1792) ja tema abikaasa, Hispaania printsess María Luisa (1747–1792).
Aastal 1804 sundis Napoleon I ta Saksa-Rooma keisri tiitlist loobuma.
Franz I suutis säilitada oma riigi suhtelise iseseisvuse isegi Napoleoni võimu kõrgperioodil, seda paljuski tänu teise keisritiitli võtmisele. Aastal 1809 püüdis ta teiste Saksa riikide solidaarsustundele rõhudes korraldada ühissõda Prantsusmaa vastu, kuid teised olulised Saksa riigid eelistasid toetada Napoleoni ning isegi Venemaa kuulutas Austriale sõja, olles parajasti vallutanud Rootsilt Soome). Wagrami lahingus said austerlased lüüa ja Franz pidi leppima juba teise alandava kaotusega (esimene oli Austerlitzi lahing 1805). Siiski suutis ta ka nüüd suhtelise iseseisvuse säilitada, peamiselt tänu osava poliitiku Metternichi abile, kelle ta samal aastal välisministriks määras. Metternich korraldas Franzi tütre Marie-Louise abielu Napoleoniga, et saavutada Prantsusmaa keisri soosing. Liit Napoleoniga oli siiski vaid olupoliitika sunnitud käik. Kui too Venemaal lüüa sai, oli Austria üks esimesi, kes talle sõja kuulutas ning 1815 taastati Viini kongressil Austria suurriigistaatus täielikult.
Pärast Viini kongressi jättis Franz riigiasjad enamasti Metternichi hooleks, ehkki valvas, et kantsler midagi talle vastumeelset ette ei võtaks. Nii blokeeris ta suure hulga reforme, takistades oluliselt riigi moderniseerimist. Teda on oma valitsusaja lõpus iseloomustatud kui melanhoolset, tegevusetut, kuid ka äärmiselt ranget monarhi, kes püüdis kogu riigivalitsemisele staatilisust peale suruda, valmistades sellega mõneti ette 1848. aasta revolutsiooni, eriti seetõttu, et määras oma järglaseks vanima poja Ferdinandi, kes oli sisuliselt teovõimetu.
Perekond
Esmakordselt abiellus Franz 6. jaanuari 1788, Württembergi printsess Elisabethiga (1795–1790), kes oli Württembergi hertsog Friedrich II Eugeni tütar.
Teistkordselt abiellus ta 19. septembril 1790, Napoli ja Sitsiilia printsessi Maria Teresaga (1772–1807), kes oli Napoli ja Sitsiilia kuninga Ferdinando IV tütar.
Kolmandat korda abiellus Fraz 6. jaanuaril 1808 Maria Ludovikaga (1787–1816), kes oli ertshertsog Ferdinandi tütar.
Neljandat korda abiellus keiser 10. novembril 1816, Baieri printsessi Charlotte Augustega (1792–1873), kes oli Baieri kuninga Maximilian Ii tütar.
Eelnev Leopold II |
Saksa-Rooma keiser 1792–1806 |
Järgnev Riik kaotati |
Eelnev Leopold II |
Austria ertshertsog 1792-1804 |
Järgnev muutis tiitli Austria keisriks valitses ise Franz I nime all |
Eelnev Riik loodi |
Austria keiser 1804-1835 |
Järgnev Ferdinand I |
Eelnev Leopold II |
Milano hertsog 1792–1797 (I valitsemisaeg) |
Järgnev Tsisalpiini vabariik |
Eelnev Tsisalpiini vabariik |
Milano hertsog 1799–1800 (II valitsemisaeg) |
Järgnev Napoleon I |
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |