Attila: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Attila''' ([[gooti keel]]es tähendab "Isakest", [[saksa keel|saksa]] ''Etzel'', [[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Atli'' või ''Atle'', kutsutud ka '''Jumala vitsaks'''; umbes [[406]] – [[453]]) oli [[hunnid]]e [[hõimuliit|hõimuliidu]] juht [[434]]-453 (algul koos venna [[Bleda]]ga, aastast [[445]], pärast venna tapmist, üksi). Resideeris [[Pannoonia]]s ( põiliselt praegune Ungari). Laiendas hunnide hõimuliitu [[Volga]]st ja [[Kaukaasia]]st [[Rein]]ini ja [[Taani]]st [[Doonau]]ni. [[451]] tungis [[Gallia]]sse, sai [[Katalaunia lahing]]us [[Aetius]]e juhitud [[Rooma riik|roomlaste]] ja [[germaanlased|germaanlaste]] liiduväelt lüüa( seda vaid lääne-roomlaste jutu järgi). [[452]] laastas [[Itaalia]]t, kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst [[Leo I (paavst)|Leo I]] |
'''Attila''' ([[gooti keel]]es tähendab "Isakest", [[saksa keel|saksa]] ''Etzel'', [[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Atli'' või ''Atle'', kutsutud ka '''Jumala vitsaks'''; umbes [[406]] – [[453]]) oli [[hunnid]]e [[hõimuliit|hõimuliidu]] juht [[434]]-453 (algul koos venna [[Bleda]]ga, aastast [[445]], pärast venna tapmist, üksi). Resideeris [[Pannoonia]]s ( põiliselt praegune Ungari). Laiendas hunnide hõimuliitu [[Volga]]st ja [[Kaukaasia]]st [[Rein]]ini ja [[Taani]]st [[Doonau]]ni. [[451]] tungis [[Gallia]]sse, sai [[Katalaunia lahing]]us [[Aetius]]e juhitud [[Rooma riik|roomlaste]] ja [[germaanlased|germaanlaste]] liiduväelt lüüa( seda vaid lääne-roomlaste jutu järgi). [[452]] laastas [[Itaalia]]t, kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst [[Leo I (paavst)|Leo I]] käest (muide ajal mässas Itaalias katk). Attila suri ootamatult aasta hiljem ( legend pajatab et värske naise abielurõõmude ajal). Pärast tema surma hunnide liit lagunes(454).Kuna karismaatilist juhtienam polnud, siis endised liitlased asusid hunnide vastu. |
||
== Kirjandus == |
== Kirjandus == |
Redaktsioon: 23. november 2009, kell 05:16
Attila (gooti keeles tähendab "Isakest", saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406 – 453) oli hunnide hõimuliidu juht 434-453 (algul koos venna Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi). Resideeris Pannoonias ( põiliselt praegune Ungari). Laiendas hunnide hõimuliitu Volgast ja Kaukaasiast Reinini ja Taanist Doonauni. 451 tungis Galliasse, sai Katalaunia lahingus Aetiuse juhitud roomlaste ja germaanlaste liiduväelt lüüa( seda vaid lääne-roomlaste jutu järgi). 452 laastas Itaaliat, kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst Leo I käest (muide ajal mässas Itaalias katk). Attila suri ootamatult aasta hiljem ( legend pajatab et värske naise abielurõõmude ajal). Pärast tema surma hunnide liit lagunes(454).Kuna karismaatilist juhtienam polnud, siis endised liitlased asusid hunnide vastu.
Kirjandus
- Patrick Howarth, “Attila, hunnide kuningas. Inimene ja müüt”. Inglise keelest tõlkinud Epp Tamm, Olion, Tallinn 2000
- Felix Dahn, “Attila” (ajalooline romaan rahvaste rändamise ajast). Saksa keelest tõlkinud Uno Liivaku. Monokkel, Tallinn 2005
- Lev Gumiljov "Euraasia rütmid" (tõlketa eesti keelde)