Kerge vaimne alaareng: erinevus redaktsioonide vahel
P kat muudatus |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kerge vaimne alaareng.''' [[vaimne_alaareng|Vaimse alaarengu]] kõige kergem aste. [[RHK-10]] diagnostilised krititeeriumid annavad kerge vaimse alaarengu [[IQ]] raamideks 50-69. Igapäevases elus see tähendab seda, et inimene on võimeline rahuldaval tasemel oma elu iseseisvalt korraldama. Juhendamise vajadus ei ole igapäevane. Kerge vaimse alaarengu puhul on inimene võimeline isegi |
'''Kerge vaimne alaareng.''' [[vaimne_alaareng|Vaimse alaarengu]] kõige kergem aste. [[RHK-10]] [[diagnoos|diagnostilised]] krititeeriumid annavad kerge vaimse alaarengu [[IQ]] raamideks 50-69. Igapäevases elus see tähendab seda, et inimene on võimeline rahuldaval tasemel oma elu iseseisvalt korraldama. [[Juhendamine|Juhendamise]] vajadus ei ole igapäevane. Kerge vaimse alaarengu puhul on inimene võimeline isegi [[kõrgharidus]]e omandama, kuid saadud teadmisi [[loovus|loovalt]] rakendada ei suuda. [[Nähtus]]te [[olemus]]e mõistmise võime on sedavõrd häiritud, et [[ühiskond|ühiskonna]] korraldust kirjeldavaid pealismõisteid kerge vaimse alaarenguga inimene ei suuda [[tõlgendamibe|tõlgendada]], mistõttu võib raskendatuks osutada kultuuritraditsioonide järgimine, laste kasvatamine jms. Kerge vaimse alaarenguga inimene ei suuda keerulisemates olukordades adekvaatseid otsuseid vastu võtta. Kerge vaimse alaarenguga inimene suudab töötada regulaarselt lihtsamat kvalifikatsiooni nõudvatel erialadel. |
||
[[Kategooria:Psüühika- ja käitumishäired]] |
[[Kategooria:Psüühika- ja käitumishäired]] |
||
Redaktsioon: 11. november 2009, kell 21:46
Kerge vaimne alaareng. Vaimse alaarengu kõige kergem aste. RHK-10 diagnostilised krititeeriumid annavad kerge vaimse alaarengu IQ raamideks 50-69. Igapäevases elus see tähendab seda, et inimene on võimeline rahuldaval tasemel oma elu iseseisvalt korraldama. Juhendamise vajadus ei ole igapäevane. Kerge vaimse alaarengu puhul on inimene võimeline isegi kõrghariduse omandama, kuid saadud teadmisi loovalt rakendada ei suuda. Nähtuste olemuse mõistmise võime on sedavõrd häiritud, et ühiskonna korraldust kirjeldavaid pealismõisteid kerge vaimse alaarenguga inimene ei suuda tõlgendada, mistõttu võib raskendatuks osutada kultuuritraditsioonide järgimine, laste kasvatamine jms. Kerge vaimse alaarenguga inimene ei suuda keerulisemates olukordades adekvaatseid otsuseid vastu võtta. Kerge vaimse alaarenguga inimene suudab töötada regulaarselt lihtsamat kvalifikatsiooni nõudvatel erialadel.