Väike tobias: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
| liik_ladina = tobianus |
| liik_ladina = tobianus |
||
}} |
}} |
||
| ⚫ | |||
Väike tobias elab [[Lääne-Euroopa]] rannikumeres <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 4. kd., lk. 384</ref> ja elab rohkelt ka Eesti rannikuvetes. |
|||
| ⚫ | |||
Väikese tobia keha on pikenenud ja ümara [[ristlõige|ristlõikega]]. Pea on samuti pikenenud ja otsast terav, terava väljaulatuva [[alalõig|alalõuaga]]. Ülalõug on väljasopistuv ja võib koos alalõuaga moodustada toru. Lõua eesmises otsas pole [[hambad|hambaid]]. |
|||
Väike tobias asustab üsna rohkearvuliselt ka Eesti rannikuvetealasid. |
|||
| ⚫ | Silmatorkavalt pikk on seljauim, mis koosneb 49–58 hargnenud kiirest. Kala pikkus on 20 cm, eluiga küünib 7 aastani. <ref>P. J. Miller, M. J. Loates. "Euroopa kalad", tõlkinud [[Tiit Raid]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[2006]], lk. 230</ref> [[Rinnauim]]ed in väikesed ja paiknevad madalal, [[kõhuuim]]ed puuduvad, [[sabauim]] on kahehõlmaline. Nahavärv on seljal rohekaskollane, külgede ülaosas kollane, alakülgedel ja kõhul hõbedane. |
||
| ⚫ | |||
Paljunemine sõltub sellest, missugusesse varieteeti ehk teisendisse kala kuulub. Sigimine toimub tavaliselt [[veebruar]]ist [[aprill]]ini, harvem [[september|septembrist]] [[november|novembrini]]. Kalad saavad suguküpseks 1-2-aastaselt, kui nad on 8 cm pikad. |
|||
== Iseloomustus == |
|||
Tobiaslaste marjaterad on demersaalsed, veidi [[ellipsoid]]sed ja kleepuvad [[liivatera]]de külge. [[Vastsed]] on pelaagilised ja ilmuvad [[plankton]]isse massiliselt. <ref name="Loomade elu"/> |
|||
| ⚫ | |||
Väiketobia peamiseks toiduks on planktilised [[vähid]] ja [[tõruvähk]]ide vastsed. <ref name="Loomade elu"/> |
|||
Tobiaslased ise on põhjaeluviisiga [[tursklased|tursklaste]] lemmiktoit ja tobiaid kasutataksegi tursklaste püüdmisel [[õngejada]]dega elussöödana. <ref name="Loomade elu"/> |
|||
| ⚫ | |||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
* [http://www.asturnatura.com/especie/ammodytes-tobianus.html Pildid lehel www.asturnatura.com] |
* [http://www.asturnatura.com/especie/ammodytes-tobianus.html Pildid lehel www.asturnatura.com] |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
Redaktsioon: 8. november 2009, kell 16:17
Mall:Taksonoomia Väike tobias ehk nigli (ka väiketobias, Ammodytes tobianus) on tobiaslaste sugukonda tobia perekonda kuuluv kalaliik.
Väike tobias elab Lääne-Euroopa rannikumeres [1] ja elab rohkelt ka Eesti rannikuvetes.
Väikese tobia keha on pikenenud ja ümara ristlõikega. Pea on samuti pikenenud ja otsast terav, terava väljaulatuva alalõuaga. Ülalõug on väljasopistuv ja võib koos alalõuaga moodustada toru. Lõua eesmises otsas pole hambaid.
Silmatorkavalt pikk on seljauim, mis koosneb 49–58 hargnenud kiirest. Kala pikkus on 20 cm, eluiga küünib 7 aastani. [2] Rinnauimed in väikesed ja paiknevad madalal, kõhuuimed puuduvad, sabauim on kahehõlmaline. Nahavärv on seljal rohekaskollane, külgede ülaosas kollane, alakülgedel ja kõhul hõbedane.
Paljunemine sõltub sellest, missugusesse varieteeti ehk teisendisse kala kuulub. Sigimine toimub tavaliselt veebruarist aprillini, harvem septembrist novembrini. Kalad saavad suguküpseks 1-2-aastaselt, kui nad on 8 cm pikad.
Tobiaslaste marjaterad on demersaalsed, veidi ellipsoidsed ja kleepuvad liivaterade külge. Vastsed on pelaagilised ja ilmuvad planktonisse massiliselt. [1]
Väiketobia peamiseks toiduks on planktilised vähid ja tõruvähkide vastsed. [1]
Tobiaslased ise on põhjaeluviisiga tursklaste lemmiktoit ja tobiaid kasutataksegi tursklaste püüdmisel õngejadadega elussöödana. [1]
Väikese tobia kõrval leidub Eesti rannikuvetes ka tobiaslaste suurtobia perekonda kuuluvat suurtobiat (Hyperoplus lanceolatus), kes sööb väiketobiat.
Välislingid
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Loomade elu", 4. kd., lk. 384
- ↑ P. J. Miller, M. J. Loates. "Euroopa kalad", tõlkinud Tiit Raid. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006, lk. 230