Aritmeetiline jada: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Aritmeetiline jada''' ehk '''aritmeetiline progressioon''' on [[jada]], milles iga liikme ja sellele eelneva liikme [[vahe (matemaatika)|vahe]] on konstantne. Seda konstanti nimetatakse ''artimeetilise jada vaheks''.
'''Aritmeetiline jada''' ehk '''aritmeetiline progressioon''' on [[jada]], milles iga liikme ja sellele eelneva liikme [[vahe (matemaatika)|vahe]] on konstantne. Seda konstanti nimetatakse '''aritmeetilise jada vaheks'''.


Aritmeetilise jada üldliige avaldub kujul
Aritmeetilise jada üldliige avaldub kujul
: <math>a_n = a_0 + n d, \,</math>
: <math>a_n = a_0 + n d, \,</math>
kus <math>a_0</math> on aritmeetilise jada esimene element ehk '''algliige''' ja d on arimteetilise jada ''vahe''.
kus <math>a_0</math> on aritmeetilise jada esimene element ehk '''algliige''' ja ''d'' on aritmeetilise jada vahe.


Kõik aritmeetilised jadad, kus d ≠ 0, on [[tõkestamata jada]]d. Kui d > 0, siis n → ∞ korral <math>a_n</math> → ∞. Kui d < 0, siis n → ∞ korral <math>a_n</math> → –∞.
Kõik aritmeetilised jadad, kus d ≠ 0, on [[tõkestamata jada]]d. Kui d > 0, siis n → ∞ korral <math>a_n</math> → ∞. Kui d < 0, siis n → ∞ korral <math>a_n</math> → –∞.

Redaktsioon: 27. september 2009, kell 18:45

Aritmeetiline jada ehk aritmeetiline progressioon on jada, milles iga liikme ja sellele eelneva liikme vahe on konstantne. Seda konstanti nimetatakse aritmeetilise jada vaheks.

Aritmeetilise jada üldliige avaldub kujul

kus on aritmeetilise jada esimene element ehk algliige ja d on aritmeetilise jada vahe.

Kõik aritmeetilised jadad, kus d ≠ 0, on tõkestamata jadad. Kui d > 0, siis n → ∞ korral → ∞. Kui d < 0, siis n → ∞ korral → –∞.

Näited

Jada (7, 12, 17, 22, ..., 5n + 7, ...) on aritmeetiline jada algliikmega =7 ja vahega d = 5.

Aritmeetilise jada n esimese liikme summa

Aritmeetilise jada n esimese liikme summa avaldub kujul

.

Tõestus

Tõestuseks võib konstrueerida järgmise summa

Asendades viimasesse avaldisse pealiikme valemi saame summa

Võrduse poolte jagamine kahega annabki aritmeetilise jada n esimese liikme summa valemi.

Vaata ka