Sinihape: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '''Sinihape''' on vesiniktsüaniidhappe (HCN) kõnekeelne nimetus. Tegemist on värvitu lenduva mõrumandlilõhnalise vedelikuga, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva [[mürk|m... |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Sinihape''' |
'''Sinihape''' ehk '''vesiniktsüaniidhape''' ([[keemiline valem]] HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva [[mürk|mürgina]]. Mürgine toime on tingitud [[hapnik]]u kasutamist reguleerivate [[rakk]]ude rauda sisaldavate [[ensüüm]]ide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, [[süda]]metegevuse häired, [[kesknärvisüsteem]]i halvatus ja [[surm]]. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–60 mg. |
||
Sinihapet on kasutatud nii [[keemiarelv]]ades kui hukkamistel. |
Sinihapet on kasutatud nii [[keemiarelv]]ades kui hukkamistel. |
||
Redaktsioon: 31. august 2009, kell 13:30
Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina. Mürgine toime on tingitud hapniku kasutamist reguleerivate rakkude rauda sisaldavate ensüümide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, südametegevuse häired, kesknärvisüsteemi halvatus ja surm. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–60 mg.
Sinihapet on kasutatud nii keemiarelvades kui hukkamistel.
Luuviljade (ploomid, kirsid, virsikud, aprikoosid) seemned sisaldavad amügdaliini, mis ensüümide ja vee toimel kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe, glükoosi ja bensaldehüüdi. Seetõttu tuleks luuviljaliste seemnetuumi süües olla ettevaatlik ning hoidistamisel on soovitav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada.