Tõlluste mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. august 2009, kell 00:50

Tõlluste mõis ehk Tõlliste mõis (saksa Töllist, varem ka Adries või Arries) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas Saaremaal. Kaasajal jääb kunagise mõisa territoorium Pihtla valda, Saare maakonnas.

Ajalugu

Mõisa on esmakordselt mainitud 1528. aastal, mil Saare-Lääne piiskop Georg von Tiesenhausen selle Heinrich Köpkenile läänistas. Mõis asus tollal Püha kihelkonna Sandla vakuse Tagavere ametkonnas.^[1]

1550. aastal sai mõisa omanikuks Saaremaa stiftifoogt Dietrich Behr, kes mõni aasta hiljem omandas Sandla vakuses ka varem Tölsenite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 adramaa suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa Töllist) kutsuma.^[1]

Hiljem kuulus Tõlluste mõis Taubedele, Buddedele ning Ungernidele. Põhjasõja järel läks mõis Vietinghoffide valdusse, kes 1747. aastal rajasid mõisa peahoone.^[2]

1789. aastal omandas mõisa assessor ning hilisem Saaremaa maamarssal Georg Friedrich Von Saß. Saßide kätte jäi mõis 20. sajandi alguseni.^[1]

Mõisakompleks

1920. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones 1970. aastateni. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel Pihtla kolhoosi puhkebaas. ^[1]

Tõlluste mõisapargi põlispuude all on mitusada meetrit võimsaid kiviaedu, paekivist hooned, kõrged roost kelpkatused.

Mõisa härrastemaja on pikk, võrdlemisi kõrge soklikorrusega kirdeedela suunaline kivihoone, mille rookatus asendati 1956. aasta remondi käigus eterniidiga. Edelapoolsel otsal ristub hoone pōhikorpusega puidust, samuti kõrge soklikorrusega tiibhoone. See ehitis pärineb põhiliselt 19. sajandi algupoolelt.

Lisaks peahoonele on mõisas säilinud mitmeid väärtuslikke kõrvalhooneid. Omapärane ja ainulaadne on kahekorruseline viie kaaravaga ait. Huvitav on ka paksude müüridega arhailine suvitus- ehk aiamaja, mis meenutab keskaegset vasallilinnust.

Mõisa kahekorruseline massiivsetel kivisammastel mantelkorstnaga aiamaja on ehitatud 1764. aastal, millele osutab vastava aastaarvuga kivi hoone tagaseinas. Mitmed hooneosad nagu tagaseinast eenduv dansker, ülemise korruse tubade kütmiseks kasutatud kerisahjud jne viitavad aga hoone pikemale eale.

Tõlliste/Tõlluste mõisa nime on seostatud Saaremaa muistendivägilase Suure Tõlluga. Kuna Saaremaal jäid mitmed Eesti ülikud 13. sajandil endiselt ühiskonna juhtpositsioonidele, siis ei ole ka välistatud, et Tölsenid pärinesidki eesti ülikute suguvõsast ning sama suguvõsa on andnud ainet ka Suure Tõllu muistenditele.

Viited

Välislink

[Pihtla-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Tõlluste mõisast Pihtla valla kodulehel

[Mõisaportaal-2] Tõlluste mõisast Eesti Mõisaportaalis

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{pooleli}}
-{{vikinda}}{{toimeta}}
-'''Tõlluste mõis''' ehk '''Tõlliste mõis''' ehk  ''(Töllist)'' mainiti ajalooallikais esimest korda ära 1528. aastal. Tol ajal kandis mõis nime Adries ehk Arries. Nimetatud aastal [[läänistama|läänistas]] Saare-Lääne piiskop Georg Tiesenhausen selle Tagavere ametkonnas Sandla vakuses Püha kihelkonnas asuva mõisa Heinrich Köpkenile.
+'''Tõlluste mõis''' ehk '''Tõlliste mõis''' ([[saksa keel|saksa]] ''Töllist'', varem ka ''Adries'' või ''Arries'') oli [[rüütlimõis]] [[Püha kihelkond|Püha kihelkonnas]] [[Saaremaa]]l. Kaasajal jääb kunagise mõisa territoorium [[Pihtla vald]]a, [[Saare maakond|Saare maakonnas]].
+==Ajalugu==
-. sajandil läänistati ümbruskonna maad Tölsenitele. Hiljem kuulus mõis nii von Taubedele, von Buddedele kui ka von Ungernidele. Ühe aasta on Tõlluste mõis isegi hertsog Magnusele kuulunud.
+Mõisa on esmakordselt mainitud [[1528]]. aastal, mil [[Saare-Lääne piiskop]] [[Georg von Tiesenhausen]] selle [[Heinrich Köpken]]ile [[lään]]istas. Mõis asus tollal Püha kihelkonna Sandla vakuse Tagavere ametkonnas.<ref name="Pihtla">[http://www.pihtlavv.ee/index.php?154 Tõlluste mõisast Pihtla valla kodulehel]</ref>
+[[1550]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Saaremaa stiftifoogt]] [[Dietrich Behr]], kes mõni aasta hiljem omandas Sandla vakuses ka varem [[Tölsen]]ite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 [[adramaa]] suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa ''Töllist'') kutsuma.<ref name="Pihtla"/>
-Maamarssal Georg Friedrich Von Saß'ile kuulus mõis Eesti mõisaportaali [www.mois.ee] andmeil aastast 1788, [[Pihtla vald|Pihtla valla]] kodulehe andmeil aastast 1789. Selle Saaremaal üsna laialt levinud aadlisuguvõsa kätte jäi mõis [[20. sajand]]i alguseni.
+Hiljem kuulus Tõlluste mõis [[Taube]]dele, [[Budde]]dele ning [[Ungernid]]ele. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel läks mõis [[Vietinghoff]]ide valdusse, kes [[1747]]. aastal rajasid mõisa peahoone.<ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/saare/tolliste.shtml Tõlluste mõisast Eesti Mõisaportaalis]</ref>
-Eesti Vabariigi sünniga lõppes Tõlluste ajalugu mõisana. [[1920]]. aastal avati seal Tõlluste 4-klassiline algkool.
+[[1789]]. aastal omandas mõisa assessor ning hilisem [[Saaremaa maamarssal]] [[Georg Friedrich Von Saß]]. [[Saß]]ide kätte jäi mõis [[20. sajand]]i alguseni.<ref name="Pihtla"/>
+==Mõisakompleks==
+[[1920]]. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones [[1970. aastad|1970. aastateni]]. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel [[Pihtla kolhoos]]i puhkebaas. <ref name="Pihtla"/>
 Tõlluste mõisapargi põlispuude all on mitusada meetrit võimsaid kiviaedu, paekivist hooned, kõrged roost [[kelpkatus]]ed.
@@ 17. rida: / 23. rida: @@
 Tõlliste/Tõlluste mõisa nime on seostatud Saaremaa muistendivägilase [[Suur Tõll|Suure Tõlluga]]. Kuna Saaremaal jäid mitmed Eesti ülikud [[13. sajand]]il endiselt ühiskonna juhtpositsioonidele, siis ei ole ka välistatud, et Tölsenid pärinesidki eesti ülikute suguvõsast ning sama suguvõsa on andnud ainet ka Suure Tõllu muistenditele.
+==Viited==
+{{viited}}
 ==Välislink==