Jonoon: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 4 baiti ,  13 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Jonoone saab sünteesida [[tsitraal]]ist [[kondensatsioonireaktsioon]]is [[atsetoon]]iga, mis annab pseudojonooni, mis edasi tsükliseeritakse jonoonideks.
 
TA [[Keemia Instituut|Keemia Instituudis]] aastatel 1960-1990 töötati välja ja juurutati pooltööstuslikul katseseadmel jonooni ja metüülujonoonide süntees lähtudes [[isopreen]]ist ning varieerides teist lähteainet. Sünteesi protsessis moodustusid analoogühendid kõigis viies põhietapis: 1) isopreeni [[telomerisatsioon]]il (SnCl<sub>4</sub> juuresolekul) kolme [[allüülsed ühendid|allüülset]] tüüpi kloriidiga nagu [[1-kloro-3-metüül-2-buteen]]i või [[1-kloro-2,3-dimetüül-2-buteen]]i või ja [[2-kloro-4-metüül-3-penteen]]iga saadakse komplitseeritud kloroproduktide segud, millest 2) [[Sommelet’ reaktsioon]]i abil eraldatakse primaarsete allüülsete kloriidide kompleks [[urotropiin]]iga, mille 3) [[hüdrolüüs]] annab vastava [[aldehüüd]]i (tsitraali[[tsitraal]]i või selle metüülanaloogid), mille 4) kondensatsioon [[atsetoon]]iga annab [[pseudojonoon]]i või selle metüülanaloogid, mille 5)[[tsüklisatsioon]]il happelise [[katalüsaator]]iga (H<sup>+</sup> või BF<sub>3</sub>) saadakse jonoon või 5-metüüljonoon (ehk [[iroon]]) või 4-metüüljonoon.
 
СН<sub>2</sub>=С(СН<sub>3</sub>)–СН=СН<sub>2</sub> + CH<sub>3</sub>–С(СН<sub>3</sub>)=СR<sup>1</sup>–СHR<sup>2</sup>–Cl → → → →
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü