Marshalli plaan: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P roboto: zh:马歇尔计划 estas artikolo elstara
SieBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: sq:Plani Marshall
12. rida: 12. rida:


[[Kategooria:Euroopa ajalugu]]
[[Kategooria:Euroopa ajalugu]]

{{Link FA|en}}
{{Link FA|es}}
{{Link FA|zh}}


[[ar:مشروع مارشال]]
[[ar:مشروع مارشال]]
22. rida: 26. rida:
[[de:Marshallplan]]
[[de:Marshallplan]]
[[el:Σχέδιο Μάρσαλ]]
[[el:Σχέδιο Μάρσαλ]]
[[en:Marshall Plan]] {{Link FA|en}}
[[en:Marshall Plan]]
[[es:Plan Marshall]] {{Link FA|es}}
[[es:Plan Marshall]]
[[eo:Plano Marshall]]
[[eo:Plano Marshall]]
[[eu:Marshall Plana]]
[[eu:Marshall Plana]]
45. rida: 49. rida:
[[ro:Planul Marshall]]
[[ro:Planul Marshall]]
[[ru:План Маршалла]]
[[ru:План Маршалла]]
[[sq:Plani Marshall]]
[[scn:Pianu Marshall]]
[[scn:Pianu Marshall]]
[[simple:Marshall Plan]]
[[simple:Marshall Plan]]
55. rida: 60. rida:
[[tr:Marshall Planı]]
[[tr:Marshall Planı]]
[[uk:План Маршалла]]
[[uk:План Маршалла]]
[[zh:马歇尔计划]] {{Link FA|zh}}
[[zh:马歇尔计划]]

Redaktsioon: 9. oktoober 2008, kell 06:23

Marshalli plaani raames abi saanud riigid

Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm, inglise keeles European Recovery Program) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses.

Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Šveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka Tšehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida.

1948. aastal asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC).

Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru.

Välislingid

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA