Puupuhkpillid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 23. august 2008, kell 10:50

Puupuhkpillid ehk puupillid on puhkpillid ehk aerofonid, mille algseks ajalooliseks valmistamise materjaliks on puit. Tänapäeval kasutatakse puupillide ehitamisel lisaks puidule ka metalli, elevandiluud ning tehismaterjale.

Ehituslikult kujutab puupill endast aukudega toru. Auke sõrmede või klappidega avades ja sulgedes saab muuta helikõrgust.

Klarnetil on ühekordne, oboel ja fagotil aga kahekordne lesthuulik. Flöödil on aukhuulik.

Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisu kuulub flööt (flauto), oboe (oboe), klarnet (clarinetto) ja fagott (fagotto). Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - pikoloflööt, madalamalt fagotipapa - kontrafagott. Nõnda on puupillide diapasoon väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu klaveri klaviatuuril. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem kõlavärvi, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab orkestris särisevaid vaskpille ja tihedakõlalisi kellpille.

Vaata ka

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2007}}
+'''Puupuhkpillid''' ehk '''puupillid''' on [[puhkpillid]] ehk aerofonid, mille algseks ajalooliseks valmistamise materjaliks on [[puit]]. Tänapäeval kasutatakse puupillide ehitamisel lisaks puidule ka [[metall]]i, [[elevandiluu]]d ning tehismaterjale.
-'''Puupuhkpillide''' hulka kuuluvad [[Sümfooniaorkester|sümfooniaorkestris]] [[flööt]] (''flauto''), [[oboe]] (''oboe''), [[klarnet]] (''clarinetto'') ja [[fagott]] (''fagotto'').
+Ehituslikult kujutab puupill endast aukudega toru. Auke sõrmede või klappidega avades ja sulgedes saab muuta [[helikõrgus]]t.
-Nimetus puupillid ei tähenda mitte seda, et [[pill|instrumendid]] oleksid valmistatud üksnes puidust: nende ehitamisel kasutatakse lisaks tugevale puidule ka [[metall]]i, [[elevandiluu]]d ja igasuguseid tehismaterjale. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem [[kõlavärv]]i, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab [[orkester|orkestris]] särisevaid [[vaskpuhkpill|vaskpille]] ja tihedakõlalisi kellpille.
-Puupuhkpill kujutab endast põhimõtteliselt aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta [[helikõrgus]]i. Klarnetil on ühekordne, oboel ja fagotil aga kahekordne [[lesthuulik]]. Flöödil on [[aukhuulik]].
+Klarnetil on ühekordne, oboel ja fagotil aga kahekordne [[lesthuulik]]. Flöödil on [[aukhuulik]].
+Klassikalise [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestri]] koosseisu kuulub [[flööt]] (''flauto''), [[oboe]] (''oboe''), [[klarnet]] (''clarinetto'') ja [[fagott]] (''fagotto''). Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - [[pikoloflööt]], madalamalt fagotipapa - [[kontrafagott]]. Nõnda on puupillide [[diapasoon]] väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu [[klaver]]i klaviatuuril. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem [[kõlavärv]]i, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab [[orkester|orkestris]] särisevaid [[vaskpuhkpill|vaskpille]] ja tihedakõlalisi kellpille.
-Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - [[pikoloflööt]], madalamalt fagotipapa - [[kontrafagott]]. Nõnda on puupillide [[diapasoon]] väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu [[klaver]]i klaviatuuril.
 == Vaata ka ==
+*[[Muusikainstrumentide alfabeetiline loend]]
-* [[Puhkpill]]
+*[[Muusikainstrumentide süstemaatiline loend]]
+* [[Puhkpillid]]
 * [[Puhkpillide loend]]
 * [[Vaskpuhkpill]]