Varbola Jaanilinn: erinevus redaktsioonide vahel
P +interwiki en |
+kirjandus etc. |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
http://www.page.ee/1/Varbola_linnus/index.html |
http://www.page.ee/1/Varbola_linnus/index.html |
||
[[Image:VarbolaByMellin.jpg|thumb|400px|Varbola Jaanilinn [[Ludwig August von Mellin]]i kaardil]] |
|||
| ⚫ | |||
'''Varbola Jaanilinn''' ([[ladina keel]]es: ''Castrum Warbole'') oli [[Muinas-Eesti]] suurim [[linnus]] [[Varbola]] - [[Rapla]] maantee ääres [[Põlli küla]]s [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Raplamaa]]l. |
|||
| ⚫ | Linnus kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk" ([[vene keel]]es: ''Нос Воробьиный''). Varbola maalinna on aastasadu tuntud Jaanilinnana. Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid [[Izjaslav I]] [[1060]]. aastal ja [[Mstislav III]] [[1212]]. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud. |
||
Varbola linnus ehitati tollase muinaseesti ehitustehnika viimase sõna järgi. Varem kaitsti linnuseid veetõkke ning järsul veerul asuva pihttaraga. Nüüd aga hakati rajama kivist kuivmüüritist. Tööde maht oli hiigelsuur – hobustega veeti kohale 30 000 m³ kive, s.o. umbes veerand miljonit hobusekoormat! Kivimüüritise harjale ehitati palkidest kaitserinnatis ja kõrgemad tornitaolised rajatised. Nii ida- kui lääneküljel asus üle 2 m laiune väravakäik, mis olid mõlemalt poolt üles laotud kahekordsete kivimüürseintena ja toestatud jämedate puupostidega. Käik oli ülalt kinnine ja selle peal või kõrval paiknes arvatavasti tornrajatis. |
Varbola linnus ehitati tollase muinaseesti ehitustehnika viimase sõna järgi. Varem kaitsti linnuseid veetõkke ning järsul veerul asuva pihttaraga. Nüüd aga hakati rajama kivist kuivmüüritist. Tööde maht oli hiigelsuur – hobustega veeti kohale 30 000 m³ kive, s.o. umbes veerand miljonit hobusekoormat! Kivimüüritise harjale ehitati palkidest kaitserinnatis ja kõrgemad tornitaolised rajatised. Nii ida- kui lääneküljel asus üle 2 m laiune väravakäik, mis olid mõlemalt poolt üles laotud kahekordsete kivimüürseintena ja toestatud jämedate puupostidega. Käik oli ülalt kinnine ja selle peal või kõrval paiknes arvatavasti tornrajatis. |
||
Linnus ise on umbes 2 hektari suurune ja tema keskel on näha 1938.-1939. aastal lahti kaevatud 15 m sügavune linnuse kaev. See on pealt nelinurkne, 5,5 x 5 m suurune, põhjas läbimõõduga 2 m, ülemine osa on vooderdatud paekiviga. Kaevamistööde käigus leiti poolsada 15.-17. sajandil ohverdatud münti ja mitmeid igapäevatööriistu. Ohverdamiskohtadeks olid ka väravakäigud ja arvatav allikakoht. |
Linnus ise on umbes 2 hektari suurune ja tema keskel on näha 1938.-1939. aastal lahti kaevatud 15 m sügavune linnuse kaev. See on pealt nelinurkne, 5,5 x 5 m suurune, põhjas läbimõõduga 2 m, ülemine osa on vooderdatud paekiviga. Kaevamistööde käigus leiti poolsada 15.-17. sajandil ohverdatud münti ja mitmeid igapäevatööriistu. Ohverdamiskohtadeks olid ka väravakäigud ja arvatav allikakoht. |
||
== Kirjandus == |
|||
* [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]], [[Evald Tõnisson]], ''"Eesti esiajalugu"'' – [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1982]], lk. 323 |
|||
==Välislingid== |
|||
*[http://www.eestigiid.ee/?SCat=56&CatID=10&ItemID=1592 Varbola linnus] - eestigiid.ee |
|||
[[Kategooria:Märjamaa vald]] |
[[Kategooria:Märjamaa vald]] |
||
Redaktsioon: 13. august 2008, kell 12:00
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
|
Võimalik autoriõiguste rikkumine! Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-et  wikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel.
Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
http://www.page.ee/1/Varbola_linnus/index.html
Varbola Jaanilinn (ladina keeles: Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Varbola - Rapla maantee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Linnus kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk" (vene keeles: Нос Воробьиный). Varbola maalinna on aastasadu tuntud Jaanilinnana. Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav I 1060. aastal ja Mstislav III 1212. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud.
Varbola linnus ehitati tollase muinaseesti ehitustehnika viimase sõna järgi. Varem kaitsti linnuseid veetõkke ning järsul veerul asuva pihttaraga. Nüüd aga hakati rajama kivist kuivmüüritist. Tööde maht oli hiigelsuur – hobustega veeti kohale 30 000 m³ kive, s.o. umbes veerand miljonit hobusekoormat! Kivimüüritise harjale ehitati palkidest kaitserinnatis ja kõrgemad tornitaolised rajatised. Nii ida- kui lääneküljel asus üle 2 m laiune väravakäik, mis olid mõlemalt poolt üles laotud kahekordsete kivimüürseintena ja toestatud jämedate puupostidega. Käik oli ülalt kinnine ja selle peal või kõrval paiknes arvatavasti tornrajatis.
Linnus ise on umbes 2 hektari suurune ja tema keskel on näha 1938.-1939. aastal lahti kaevatud 15 m sügavune linnuse kaev. See on pealt nelinurkne, 5,5 x 5 m suurune, põhjas läbimõõduga 2 m, ülemine osa on vooderdatud paekiviga. Kaevamistööde käigus leiti poolsada 15.-17. sajandil ohverdatud münti ja mitmeid igapäevatööriistu. Ohverdamiskohtadeks olid ka väravakäigud ja arvatav allikakoht.
Kirjandus
- Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas, Evald Tõnisson, "Eesti esiajalugu" – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Eesti Raamat, Tallinn 1982, lk. 323
Välislingid
- Varbola linnus - eestigiid.ee