Mereimetajad: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
ümbertehtud |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Humpback Whale underwater shot.jpg|thumb|[[Küürvaal]]ad on vee-eluks eriti hästi kohastunud]] |
|||
{{vikinda}} |
|||
[[Pilt:Seehund.jpg|thumb|Vee-eluline [[randalhüljes]] elab ka [[Läänemeri|Läänemeres]]]] |
|||
'''Veeimetajate''' hulka kuulub 3 [[selts (bioloogia)|selts]]i: |
|||
'''Mereimetajad''' (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine [[imetaja]]te rühm, kuhu kuulub umbes 120 [[liik (bioloogia)|liiki]]. Mereimetajaks loetakse neid [[imetaja]]id, kes elavad [[meri|meres]] või kes suure osa oma toidust saavad merest. Mereimetajad on [[vaalalised]], [[loivalised]], [[meriveislased]] ja mõned [[kiskjalised]] ([[merisaarmas]] ja [[kassiksaarmas]]). Mõnikord loetakse mereimetajaks ka [[jääkaru]]. |
|||
*[[vaalalised]] (''Cetacea''), |
|||
*[[loivalised]] (''Pinnipedia''), |
|||
Vaalalised on suurim mereimetajate [[selts (bioloogia)|selts]], sinna kuulub enam kui 84 liiki{{lisa viide}}. Loivaliste hulka kuulub 33 liiki{{lisa viide}}. |
|||
*[[meriveislased]] (''Sirenia''). |
|||
Mereimetajad on vee-elulised sekundaarselt, see tähendab, et nende esivanemad elasid maismaal. Mereimetajail on vees elamiseks tekkinud mitmeid kohastumusi: suhteliselt suured kehamõõtmed, voolujooneline kehakuju, modifitseerunud jäsemed ja mitmed [[termoregulatsioon]]iga seotud iseärasused. Sellele vaatamata on erinevad liigid vee-eluks kohastunud isemoodi. Veekeskkonnaga on kõige paremini adapteerunud vaalalised ja meriveislased, kelle kogu elutsükkel möödub vees; teised imetajarühmad veedavad mingi aja ka maismaal. |
|||
Tänapäeval on paljude mereimetajate [[populatsioon]]id sattunud inimese poolt üleekspluateerimise tõttu ohtu. Juba ajalooliselt on kommertseesmärkidel kasutatud näiteks [[hüljes|hülgenahku]], vaalaliha jne. Nüüdisajal on enamik mereimetajaid range (loodus)kaitse all. |
|||
Veeimetajad on 1,2-33,6 m pikad ja kaaluvad 30-178000 kg. Vaalalised on suurim veeimetajate selts, sinna kuulub enam kui 84 liiki. Vaalalised jagunevad kaheks alamseltsiks: kiusvaalalised (Mysticeti) ja hammasvaaalised (Odontoceti). Kiusvaalalistel on hammaste asemel suus kiused, millega nad planktonit veest välja sõeluvad. Hammasvaalalistel on hambad ning nemad toituvad põhiliselt kaladest ja kalmaaridest, aga näiteks mõõkvaalad söövad ka sinivaalu, hülgeid, delfiine jne. Loivaliste hulka kuulub 33 liiki. Loivalised jagunevad kolmeks sugukonnaks: kõrvukhülged (Otariidae), pärishülged (Phocidae) ja morsklased (Odobenidae). Kõrvukhüljestel on kõrvalestad ja ülisuured esiloivad, mille abil nad ennast vees edasi tõukavad. Pärishüljestel kõrvalestasid pole ja vees tõukavad nad ennast edasi tagaloibade abil. Väikesed küünistega esiloivad on pärishüljestel kalade püüdmiseks ja suhupanemiseks. Morsklaste hulka kuulub ainult 1 liik - morsk. Tal on suured, kuni 1, 5 meetri pikkused kihvad ja suur pruunikaspunane keha. Meriveislaste hulka kuulub 4 liiki. Meriveislased jagunevad kaheks sugukonnaks: dugonglased (Dugongidae) ja lamantiinlased (Trichechidae). Dugonglaste saba sarnaneb vaala sabaga. Lamantiinlaste saba on aga suur ja lai, just nagu labidas. |
|||
[[Kategooria:Imetajad]] |
[[Kategooria:Imetajad]] |
||
[[cs:Mořský savec]] |
|||
[[da:Vandlevende pattedyr]] |
|||
[[de:Meeressäuger]] |
|||
[[en:Marine mammal]] |
|||
[[fr:Mammifère marin]] |
|||
[[ko:해양 포유류]] |
|||
[[hr:Morski sisavci]] |
|||
[[he:יונקים ימיים]] |
|||
[[nl:Zeezoogdieren]] |
|||
[[no:Marine pattedyr]] |
|||
[[pt:Mamífero marinho]] |
|||
[[tr:Deniz memelileri]] |
|||
[[zh-yue:海洋哺乳動物]] |
|||
Redaktsioon: 27. mai 2008, kell 22:49
Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki. Mereimetajaks loetakse neid imetajaid, kes elavad meres või kes suure osa oma toidust saavad merest. Mereimetajad on vaalalised, loivalised, meriveislased ja mõned kiskjalised (merisaarmas ja kassiksaarmas). Mõnikord loetakse mereimetajaks ka jääkaru.
Vaalalised on suurim mereimetajate selts, sinna kuulub enam kui 84 liiki[viide?]. Loivaliste hulka kuulub 33 liiki[viide?].
Mereimetajad on vee-elulised sekundaarselt, see tähendab, et nende esivanemad elasid maismaal. Mereimetajail on vees elamiseks tekkinud mitmeid kohastumusi: suhteliselt suured kehamõõtmed, voolujooneline kehakuju, modifitseerunud jäsemed ja mitmed termoregulatsiooniga seotud iseärasused. Sellele vaatamata on erinevad liigid vee-eluks kohastunud isemoodi. Veekeskkonnaga on kõige paremini adapteerunud vaalalised ja meriveislased, kelle kogu elutsükkel möödub vees; teised imetajarühmad veedavad mingi aja ka maismaal.
Tänapäeval on paljude mereimetajate populatsioonid sattunud inimese poolt üleekspluateerimise tõttu ohtu. Juba ajalooliselt on kommertseesmärkidel kasutatud näiteks hülgenahku, vaalaliha jne. Nüüdisajal on enamik mereimetajaid range (loodus)kaitse all.