Arutelu:Mereimetajad

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

See laiemas mõttes veeimetajad ei kõla kuidagi hästi; omalooming kah --Dj Capricorn 27. mai 2008, kell 19:53 (UTC)

Just seda ma tahtsin öelda: mis tähendab "laiemas mõttes veeimetajad"? Kas mereimetajad ja veeimetajad on sama või ei ole? Andres 27. mai 2008, kell 20:09 (UTC)
See eesliide "meri" ei meeldi mulle hästi näiteks sellepärast, et ka Baikali järves on hülgeid, samuti leidub suurtes jõgedes sinna näiteks kudema või toituma tulnuid mereimetajaid (nt mõned pringlid); viimaste puhul küll on nende elu kuidagi ikkagi merega seotud --Dj Capricorn 28. mai 2008, kell 07:03 (UTC)
Kas Sa tahad öelda, et terminina on kasutusel "mereimetajad", aga nad ei ela ainult meres? Siis võiks tekstis lihtsalt mainida seda, mis Sa äsja ütlesid. Andres 28. mai 2008, kell 07:09 (UTC)
Ma ei julge kindlalt väita, et terminina on eesti keeles kasutusel üksnes mereimetajad. (Juhindusin ingliskeelsest artiklist marine mammals). Samas kui üksikud erandid välja jätta, oleks vist õigem mereimetajad --Dj Capricorn 28. mai 2008, kell 07:22 (UTC)
Kasutatakse mõlemat, arvatavasti samas tähenduses. Andres 28. mai 2008, kell 07:49 (UTC)
Nõus --Dj Capricorn 28. mai 2008, kell 07:59 (UTC)

Varasem redaktsioon[muuda lähteteksti]

Veeimetajate hulka kuulub 3 seltsi:

Veeimetajad on 1,2-33,6 m pikad ja kaaluvad 30-178000 kg. Vaalalised on suurim veeimetajate selts, sinna kuulub enam kui 84 liiki. Vaalalised jagunevad kaheks alamseltsiks: kiusvaalalised (Mysticeti) ja hammasvaaalised (Odontoceti). Kiusvaalalistel on hammaste asemel suus kiused, millega nad planktonit veest välja sõeluvad. Hammasvaalalistel on hambad ning nemad toituvad põhiliselt kaladest ja kalmaaridest, aga näiteks mõõkvaalad söövad ka sinivaalu, hülgeid, delfiine jne. Loivaliste hulka kuulub 33 liiki. Loivalised jagunevad kolmeks sugukonnaks: kõrvukhülged (Otariidae), pärishülged (Phocidae) ja morsklased (Odobenidae). Kõrvukhüljestel on kõrvalestad ja ülisuured esiloivad, mille abil nad ennast vees edasi tõukavad. Pärishüljestel kõrvalestasid pole ja vees tõukavad nad ennast edasi tagaloibade abil. Väikesed küünistega esiloivad on pärishüljestel kalade püüdmiseks ja suhupanemiseks. Morsklaste hulka kuulub ainult 1 liik - morsk. Tal on suured, kuni 1, 5 meetri pikkused kihvad ja suur pruunikaspunane keha. Meriveislaste hulka kuulub 4 liiki. Meriveislased jagunevad kaheks sugukonnaks: dugonglased (Dugongidae) ja lamantiinlased (Trichechidae). Dugonglaste saba sarnaneb vaala sabaga. Lamantiinlaste saba on aga suur ja lai, just nagu labidas. --Dj Capricorn 27. mai 2008, kell 19:53 (UTC)