Lammimets: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Fail Lammimets_foto.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Taivo kustutas selle Commonsist. Põhjus: Copyright violation, found elsewhere on the web and unlikely to be own work (F1). Märgis: Tühistatud |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Lammimets''' on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav [[metsatüüp]], mis perioodiliselt on [[tulvavesi|tulvavee]] poolt üleujutatud<ref name="ÖL">[[Ökoloogialeksikon]]. (1992). Koostanud Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 126</ref>. [[Jaanus Paal|J. Paali]] taimkattetüüpide klassifikatsioon eristab [[uhtsete|uhtsetetest]] tekkinud kaldavallidel esinevat [[humala kasvukohatüüp]]i ja veekogust kaugemal lammi madalamas osas paiknevat [[pika tarna kasvukohatüüp]]i. [[Erich Lõhmus|E. Lõhmuse]] [[kasvukohatüüp|metsakasvukohatüüpide]] klassifikatsioon lammimetsi ei erista. J. Paali humala kasvukohatüüp liigitatakse E. Lõhmuse järgi harilikult [[salumetsad|salumetsa]] tüübirühma kuuluvaks [[sõnajala kasvukohatüüp|sõnajala kasvukohatüübiks]] ning pika tarna kasvukohatüüp [[lodu kasvukohatüüp|lodu kasvukohatüübiks]].<ref name= "J.Paal">[http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. J. Paal. Tartu 1999]</ref> |
'''Lammimets''' on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav [[metsatüüp]], mis perioodiliselt on [[tulvavesi|tulvavee]] poolt üleujutatud<ref name="ÖL">[[Ökoloogialeksikon]]. (1992). Koostanud Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 126</ref>. [[Jaanus Paal|J. Paali]] taimkattetüüpide klassifikatsioon eristab [[uhtsete|uhtsetetest]] tekkinud kaldavallidel esinevat [[humala kasvukohatüüp]]i ja veekogust kaugemal lammi madalamas osas paiknevat [[pika tarna kasvukohatüüp]]i. [[Erich Lõhmus|E. Lõhmuse]] [[kasvukohatüüp|metsakasvukohatüüpide]] klassifikatsioon lammimetsi ei erista. J. Paali humala kasvukohatüüp liigitatakse E. Lõhmuse järgi harilikult [[salumetsad|salumetsa]] tüübirühma kuuluvaks [[sõnajala kasvukohatüüp|sõnajala kasvukohatüübiks]] ning pika tarna kasvukohatüüp [[lodu kasvukohatüüp|lodu kasvukohatüübiks]].<ref name= "J.Paal">[http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. J. Paal. Tartu 1999]</ref> |
||
[[Fail:Lammimets foto.jpg|pisi|Lammimets [http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9910/metsad.html Soomaal]]] |
|||
Lammimetsad kuuluvad Eesti haruldasemate metsakoosluste hulka, neid näeb väga piiratud aladel Pedja, Halliste, Raudna, Lemmjõe, Poruni ja Jänijõe kallastel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Laialehised lammimetsad (91F0) {{!}} loodusveeb |url=https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/laialehised-lammimetsad-91f0 |vaadatud=2023-05-29 |väljaanne=loodusveeb.ee}}</ref> Seisva veega lammimetsa madalamatele aladel, jõgedest eemal kasvab [[Lodumets|lammi-lodumets]]. |
Lammimetsad kuuluvad Eesti haruldasemate metsakoosluste hulka, neid näeb väga piiratud aladel Pedja, Halliste, Raudna, Lemmjõe, Poruni ja Jänijõe kallastel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Laialehised lammimetsad (91F0) {{!}} loodusveeb |url=https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/laialehised-lammimetsad-91f0 |vaadatud=2023-05-29 |väljaanne=loodusveeb.ee}}</ref> Seisva veega lammimetsa madalamatele aladel, jõgedest eemal kasvab [[Lodumets|lammi-lodumets]]. |
||
[[Fail:Neuhofen ad Krems Kremsfluß-3803.jpg|pisi|Lammimets Saksamaal]] |
[[Fail:Neuhofen ad Krems Kremsfluß-3803.jpg|pisi|Lammimets Saksamaal]] |
||
Redaktsioon: 15. juuni 2023, kell 17:59
Lammimets on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee poolt üleujutatud[1]. J. Paali taimkattetüüpide klassifikatsioon eristab uhtsetetest tekkinud kaldavallidel esinevat humala kasvukohatüüpi ja veekogust kaugemal lammi madalamas osas paiknevat pika tarna kasvukohatüüpi. E. Lõhmuse metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon lammimetsi ei erista. J. Paali humala kasvukohatüüp liigitatakse E. Lõhmuse järgi harilikult salumetsa tüübirühma kuuluvaks sõnajala kasvukohatüübiks ning pika tarna kasvukohatüüp lodu kasvukohatüübiks.[2] Lammimetsad kuuluvad Eesti haruldasemate metsakoosluste hulka, neid näeb väga piiratud aladel Pedja, Halliste, Raudna, Lemmjõe, Poruni ja Jänijõe kallastel.[3] Seisva veega lammimetsa madalamatele aladel, jõgedest eemal kasvab lammi-lodumets.
Omadused
Lammimetsade seisundit ja liikide esinemist mõjutab metsa asukoht lammil. Lammimetsa madalamaid osasid nimetatakse lontsikuteks. Lammimetsad muutuvad üha haruldasemaks, sest nende tekkeks on vaja jõel ulatuslikku valgala ja jõgi ei tohi olla süvendatud või õgvendatud. Kui need tingimused on olemas tekib lammimetsas igal kevadel ja mõnikord sügisepoole üleujutus. Taandudes jätab vesi maha mulda rikastavad setted. [4]
Elustik
Taimed
Puurindes on iseloomulikud laialehised liigiesindajad nagu tamm, saar, pärn, jalakas, türnpuu, toomingas ja künnapuu, kasvab ka kuuski ning üksikuid mände. Põõsarinne on liigirohke ja lopsakas, levinud on: põldmurakas, must sõstar, näsiniin ja mets- kibuvits. Samblarinne on lammimetsas hõre ja katkendlik. Samblaid kasvab eeskätt väikestes lohkudes ja lamapuidul ja puudel. Esindatud on: kallas-tömpkaanik, harilik kadrisammal, harilik lühikupar, teravtipp, kahkjas peekersammal, tüviksammal, harilik tiivik, erilehine kammtupik, mets- ja lodu-lehiksammal, harilik korbikMetsa muudab tihedalt kasvamise mulje jätab seal kasvav väänlev humal. Lontsikutes kasvab kollane võhamõõk ja soovõhk. Samuti kasvavad lammimetsas angervaksad, tarnad ja laanesõnajalad. Jõe ääres leidub pilliroogu ja hundinuiia.
Loomad
Lindudest pesitseb lammimetsas tihti metstilder ja musträstas. Imetajatest võib leida loomulikult kopra vooluveekogus endale tammi ehitamas.
Seened
Vanade puude koortel kasvab söögiseen Puidu-sametkõrgese.
Putukad
Putukatest on esile võimalik tõsta hariliku külmavaksiku ja nõgeseliblika
Lammimetsad Eestis
Lammimetsad on säilinud Eestis hõredalt Pedja, Halliste, Raudna, Lemmjõe, Poruni ja Jänijõe lammidel
Lammimetsa tekkimiseks ja kestmiseks on vajalik vooluveekogu, mis alatihti enda kalda äärsed alad tulvaveega üle ujutab. Tulvaveega kaasa toodud peenemad mineraalide osakesed settivad lammidel, millest taimed endale toitu saavad. Jõele lähemal on üleujutused madalamad kui eemal olevates osades. Suurvee voolukiirus on aeglane, vesi lausa seisab. Eestis on suurvete tõus väike, peamised üleujutused toimuvad Kasari jõe, Suur-Emajõe, Võrtsejärve ning Peipsi-Pihkva järve kallastel, enamasti suurema sula ajal kevade alguses.[5]
Viited
- ↑ Ökoloogialeksikon. (1992). Koostanud Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 126
- ↑ Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. J. Paal. Tartu 1999
- ↑ "Laialehised lammimetsad (91F0) | loodusveeb". loodusveeb.ee. Vaadatud 29. mail 2023.
- ↑ "Eesti Loodus 9/10 2001". vana.loodusajakiri.ee. Vaadatud 29. mail 2023.
- ↑ "Laialehised lammimetsad (91F0) | loodusveeb". loodusveeb.ee. Vaadatud 15. juunil 2023.