Metstilder

Metstilder
Metstilder
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes;
Sugukond	Kurvitslased Scolopacidae;
Perekond	Tilder Tringa;
Liik	Metstilder;
Binaarne nimetus
	Tringa ochropus; Linnaeus, 1758
	; Metstildri levila; – pesitsusala,; – läbirändel,; – talvitusala

Metstilder (Tringa ochropus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Metstildri rahvapärased nimetused on lombilind ja vesinepp.^[2]

Välimus

Metstilder on 21–24 cm pikk. Tiibade siruulatus on 57–61 cm. Kaalub 53–119 g.^[3]

Metstildri selg ja ülapool on mustpruun, väikeste kollaste tähnidega. Alapool on valge. Tiibade alapool on tume. Saba tipus on laiad mustad vöödid. Nokk on tumedat värvi, peenike ja sirge. Tema pikad jalad on rohekad või hallikad.^[4]

Levik

Metstildri levila ulatub Skandinaaviast Ida-Siberini. Elavad ka Kõrgõzstanis ja Loode-Xinjiangis. Talvituvad Lääne-Euroopas, Vahemere ääres, Aafrikas, Türgis, Lähis-Idas, Indias, Lõuna-Jaapanis, Ida-Hiinas, Filipiinidel ja Kalimantanil.^[3]

Eestis on ta harilik haudelind^[5] ja hajus läbirändaja. Teda võib näha aprillist septembrini.^[4]

Elavad niisketes metsades. Eelistavad männikuid, kuid sobivad ka kuusikud ja lepikud. Tavaliselt jõgede, järvede, ojade ja soode ääres. Peale pesitsusaega võib neid kohata padurates ning jõgede ja tiikide ääres.^[3]

Toitumine

Metstilder toitub putukatest, rõngussidest, väikestest koorikloomadest, ämblikest, kaladest ja taimedest. Tavaliselt toituvad üksi, vahel kuni 30-linnulistes parvedes.^[3]

Pesitsemine

Emaslinnud munevad aprilli lõpust juunini. Pesitseb kuni 20 m kõrgusel puu otsas, vahel ka maapinnal. Kasutab teiste lindude, eriti rästaste ja kaelustuvi, pesi.^[3]

Kurnas on neli muna mõõtmetega 39 × 28 mm. Muna kaalub 15,5 g.^[6] Emaslind haub mune 20–23 päeva. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud, kuid emaslind võib lahkuda enne, kui pojad on lennuvõimelised. Pojad saavad lennuvõimeliseks 28 päeva vanuselt.^[3]

Eluiga

Metstilder võib elada 9-aastaseks.^[3]

Viited

↑ BirdLife International (2016). Tringa ochropus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
↑ "Metstilder – täiendav info". bio.edu.ee. Vaadatud 16. juulil 2025.
1 2 3 4 5 6 7 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 511–512. ISBN 8487334202.
1 2 Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 53.
↑ Lars Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 244
↑ Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 325–327. ISBN 0803225539.

Välislingid

Metstilder andmebaasis eElurikkus

[1] BirdLife International (2016). Tringa ochropus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.

[2] "Metstilder – täiendav info". bio.edu.ee. Vaadatud 16. juulil 2025.

[:0-3] 1 2 3 4 5 6 7 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 511–512. ISBN 8487334202.

[:2-4] 1 2 Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 53.

[Jonsson,_2000-5] Lars Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 244

[:1-6] Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 325–327. ISBN 0803225539.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]