Kasutaja arutelu:Kuriuss

Tere tulemast Vikipeediasse, Kuriuss! Andres 13. juuni 2011, kell 19:28 (EEST)

Vaata Arutelu:Eurovisiooni lauluvõistlus. Andres (arutelu) 23. aprill 2013, kell 19:20 (EEST)

Enne tuleb läbiarutada ja siis muuta. Pealegi artiklite ja mallide muutmine algab nende teisaldamisest, mitte artiklis parandamisest. Sellest tekivad artiklisse punased lingid. --Tiia (arutelu) 23. aprill 2013, kell 20:17 (EEST)

---

Tänan ja kiidan keelelise parandustöö eest, jõudu! Adeliine 23. aprill 2014, kell 18:38 (EEST)

Aitäh! ;) Kuriuss (arutelu) 5. august 2014, kell 14:03 (EEST)

---

Saad ise pealkirja muuta. Selleks kasuta nuppu "Teisalda". Andres (arutelu) 27. juuli 2014, kell 01:51 (EEST)

Aitäh! Kuriuss (arutelu) 5. august 2014, kell 14:03 (EEST)

---

Ma kardan, et sa ajasid nüüd üsna mitmes kohas trüki ja väljaande sassi. Vt [1]. Näiteks ÕS on väljaanne, millest mullu ilmus uus trükk. Pikne 4. august 2014, kell 13:54 (EEST)

Ei usu, et mina sassi ajasin, ikka enne oli see asi Vikipeedias sassis. Kui mõni teos tõlgitakse võõrkeelest eesti keelde, siis on see selle teose eestikeelne VÄLJAANNE, mitte eestikeelne TRÜKK. Samas ühest väljaandest võib teha kuitahes palju trükke. VÄLJAANNE hõlmab tõlketeose puhul kogu kirjastusprotsessi (tõlkimist, toimetamist, küljendamist, korrektuuri, trükkimist), trükk sellest peamiselt ainult trükkimist (vahel ka uue trüki jaoks väikesi parandusi).

Mis puutub ÕS-i, siis näiteks ÕS 2006 saatesõnas on kirjas: "Siinne ÕS 2006 on "Eesti keele sõnaraamatu ÕS 1999" uuendatud väljaanne." ÕS 2013 saatesõnas aga öeldakse: "Siinne ÕS 2013 on „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2006“ uustrükk. /.../ Paberväljaandega rööpselt on valminud sõnaraamatu veebiversioon." Nii et ilmselt sõltub määratlus kuigivõrd sellest, kui olulisi muudatusi on vahepeal tehtud. Kuid kindlasti ei ole eestikeelne tõlketeos välismaakeelse raamatu eestikeelne TRÜKK, vaid ikka eestikeelne VÄLJAANNE. Alles siis, kui mõni kirjastus on tõlkeraamatu esimest korda välja andnud, saab sellest väljaandest vajadusel teha uusi trükke. Kuriuss (arutelu) 4. august 2014, kell 14:23 (EEST)

Mis puudutab tähendusi, siis võtan appi EKSSi: trükk on "mingi trükise korraga trükitud partii" ehk siin ei tohiks olla oluline, palju on tehtud parandusi, räägitakse ju ka täiendatud või parandatud trükkidest. Siis, "väljaanne" tähendab "trükis avaldatud teost" ja normimata keeles ka sama mida "trükk", aga ÕSi järgi on see teine tähendus ebasoovitatav. Nähtavasti siis on eelmise ÕSi eessõna lihtsalt vabamas keeles.

See on ehk küll iseasi, kas pidada tõlget omaette teoseks ja omaette väljaandeks, aga kui ilmumisandmetega mainitakse üht konkreetset raamatut, siis on ju ühtlasi ka tegu ühe trükitud partiiga. Ja kui tõlketeos on mitu korda välja antud nagu siin, siin või siin, siis on ju ikkagi tegu trükkidega nagu isegi ütled. Pikne 4. august 2014, kell 23:01 (EEST)

Vähestest raamatutest tehakse mitu trükki (näiteks õpikutest tehakse tihti, ilukirjandusest palju harvemini). Kui üks raamat antakse esimest korda eesti keeles välja, on see küll teoreetiliselt esimene trükk, aga seda isegi mitte ei märgita raamatu impressumis. Trükke hakatakse arvuliselt fikseerima alles alates teisest trükist ja tagasiulatuvalt räägitakse esimesest trükist nummerdatuna alles siis, kui on olemas ka teine või kolmas (jne) trükk – see pole Eesti eripära, vaid see on rahvusvaheline tava.

Kui sama tõlkeraamatu tõlgib ja annab algul välja üks kirjastus, seejärel teeb oma tõlke ja annab selle välja teine kirjastus, siis pole ju tegu teise trüki, vaid teise väljaandega.

"Väljaanne" on laiema tähendusväljaga mõiste, mis hõlmab ka "trükki". Kuriuss (arutelu) 5. august 2014, kell 10:02 (EEST)

Nõus, et ühe trüki puhul pole mõtet rääkida trükkidest. Aga ma pole veendunud, et tõlke näol on tegu omaette teose ja väljaandega. Minu keelevaistu järgi on "eestikeelne väljaanne" eeskätt algupäraselt eesti keeles (näiteks mõni eestikeelne ajaleht). Ja neis näidetes mis tõin, on ju sama tõlge välja antud mitu korda, mis sest, et erinevates kirjastustes.

Kui "väljaanne" on laiema tähendusega (normitud keeles), siis kuidas saab ÕS soovitada teatud tähenduses esimese asemel teist? Pikne 5. august 2014, kell 13:22 (EEST)

ÕS on üldkeelesõnastik, selle eesmärk polegi esitada kõiki erialaspetsiifilisi mõisteid ja oskussõnu kõigi nende tähendustega. Seega on mõistetav, et ka kõik kirjastamise ja trükitoodanguga seotud oskussõnad pole sinna mahtunud.

Ilukirjanduse tõlkimine on loominguline tegevus, ilukirjanduse tõlkija töö "lõppsaadus" on looming – TÕLKETEOS. Selle teose autor on kirjanik, sellest tehtud tõlke autor on tõlkija. Kui mitu tõlkijat on ilukirjandusteose tõlkinud sõna-sõnalt ühtemoodi, pole tegu mitte ühe teose mitme trükiga, vaid üks on tõlge ja teised plagiaat. Kuriuss (arutelu) 5. august 2014, kell 13:42 (EEST)

Kui need on oskussõnad, siis kus on nende normist ja üldkeelest erinev tähendus fikseeritud? Ja kuidas sinu meelest tuleb siis mõista ÕS-i soovitust?

Sedant küll, autoriõiguse mõistes on tõlge teos (tuletatud teos), aga üldisemas tähenduses võib ju rääkida tõlgetest kui ühe ja sama teose eri versioonidest ning tõlketeos on tõlkija panusest hoolimata eeskätt algupärase teose autori teos.

Ei, ma räägin ikka ühe ja sama tõlkija tõlketeosest, mida on välja antud mitu trükki, nagu siin. Pikne 5. august 2014, kell 15:53 (EEST)

"Dorian Gray portree" näitega on see paha lugu, et viidatud nimekiri Vikipeedias on pisut puudulik. Mina usaldan seda allikat: [2].

Sealt on näha, et eesti keelde tõlkijaid on olnud vähemalt kolm!

ÕS-i soovitus kasutada "väljaande" asemel "trükki" käibki ju nimelt õpikute kohta, mille mitme trüki tavapärasusele ma juba eespool viitasin. Kuriuss (arutelu) 5. august 2014, kell 16:24 (EEST)

Jah, minu viga, seda raamatut on mitu korda eesti keelde tõlgitud. Aga sellegipoolest, kui ka eeldada, et teine tõlge on teine väljaanne, siis loetletutest kõik peale viimase on ju ikkagi trükid.

Minu arusaamise järgi on ÕSi soovitused tähenduspõhised (eelmises ÕSis see pisut selgem), mitte juhusliku kasutusnäite konteksti põhised. Ja ikkagi, millele tugined, kui teed vahet kirjastusprotsessi või trüki tavapärasuse järgi? Pikne 5. august 2014, kell 20:26 (EEST)

See konkreetne ÕS-i näide ("väljaanne" > "trükk") käib küll üsna üheselt õpikute kui tüüpiliste mitme trükiga raamatute kohta; seal kõrval on ju ka muid näiteid sõnaga "väljaanne" (no ei pea ju olema "Tartu ülikooli trükid" ega "Varraku kirjastuse trükil ilmunud raamat"!).

Millele tuginen? Sellele, et olen aastakümneid töötanud otseselt või kaudselt kirjastamisvaldkonnas ning püüan selle valdkonna mõisteid ja termineid kasutada nii, nagu neid selles valdkonnas üldtunnustatult kasutatakse. Kuriuss (arutelu) 5. august 2014, kell 20:49 (EEST)

Muidugi on ka kasutusjuhte, kus on õige "väljaanne", nagu neis näidetes (st mitte trükitud partii tähendus). Aga kuidas siis sama "Dorian Gray portree", mida on korduvalt Tammsaare tõlkes välja antud, pole sama hästi tüüpiline mitmega trükiga raamat? Minu meelest tõlgendad sa ÕSi valesti ja mulle tundub endiselt, et enamikus kohtades, kus parandasid, poleks pidanud parandama. Pikne 5. august 2014, kell 21:52 (EEST)

Oletagem, et meil on Vikipeedias isikuartiklites mitte jaotis "Isiklikku", vaid "Lapsed". Siis ei hakkaks me ju seda jaotist erinevalt nimetama (et mõne jaoks "Pojad" ja mõne jaoks "Lapsed"). "Lapsed" on üldine kategooria ja seepärast sobib hästi sellise jaotise pealkirjaks, kus mainitakse nii poisse kui ka tüdrukuid. Samasugusel põhjusel sobib ka jaotise universaalseks pealkirjaks "Eestikeelsed väljaanded".

EKI keelenõu on veel mõnda aega suvepuhkusel, aga kui see jälle tööle hakkab, võin selle teema kohta sealt arvamust küsida. Kuriuss (arutelu) 5. august 2014, kell 22:38 (EEST)

"Isiklikku" hõlmab küll neid teisi asju, aga kui kõik trükkideks nimetatav pole ühtlasi väljaanded, nii nagu ÕS mõista annab, siis pole see kuigi hea võrdlus. Pikne 6. august 2014, kell 01:12 (EEST)

Kirjuta siis midagi pealkirjade Väljaanne ja Trükk alla. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 21:15 (EEST)

---

Teadmiseks, et Sanremo on üks sõna, hoolimata sellest mida KNAB või ÕS väidab.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. august 2014, kell 18:55 (EEST)

• • Vabandust, aga palun selgita seda väidet. Mina olen keeletoimetaja, kes eestikeelsetes tekstides peab võõrkohanimede kirjutamisel lähtuma just ÕS-ist ja KNAB-ist, mille järgi tuleb Itaalia kohanimi San Remo eesti keeles lahku kirjutada. (http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=Sanremo&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb). Kas sa räägid mõnest muust linnast ja nimest? Miks Sa ÕS-i ja KNAB-i eestikeelse kirjakeele õigekirja alusena ei tunnista?

Kuriuss (arutelu) 25. august 2014, kell 19:08 (EEST)

Ma kirjutasin sellel teemal Pällile enam kui pool aastat tagasi ja ta nõustus sellega, et Sanremo on üks sõna, aga muutused võtavad KNAB-is aega. Itaalia keeles on seda nime kogu aeg ühesõnalisena kirjutatud, välja arvatud Mussolini ajal. Ilmselt saad selle kohta piisavalt palju infi isegi inglisviki artikli Sanremo arutelulehelt. Aga mis ajal ja mille tõttu see eesti keelde vigasena jõudnud/jäänud on, jään vastuse võlgu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. august 2014, kell 19:19 (EEST)