Erak

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Prantsuse kunstniku Charles Moulini erakla Monte Marrones
Budistist erak Hsu Yun

Erak ehk üksiklane ehk eremiit on muust maailmast eraldunud inimene, kes on erakluses ehk üksilduses. Ülekantud tähenduses võidakse erakuks nimetada inimest, kes eelistab üksindust ja suhtleb vähe.[1]

Eraklust praktiseeritakse enamasti vaimsetel või religioossetel kaalutlustel ning sageli kaasnevad eraklusega veel paastumine või muud piirangud. Selleks minnakse tihtipeale eraldatud kohta eraklassemetsa, koopasse, mägedesse, kõrbe vm. Sobivuse puhul võidakse eraklas olla ka mitmekesi, üksteist segamata ja häirimata. Eraklust võimaldavad enamik kloostreid.

Täieliku erakluse puhul ollakse maailmast täielikult eraldunud ning lõpetanud igasugune suhtlemine teiste inimestega. Ajutise või osalise erakluse puhul suheldakse võimalikult vähe.[2]

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Erakluses pühendutakse tavaliselt sisemistele, vaimsetele väärtustele: mõtiskletakse, mediteeritakse, palvetatakse jne. Eraklusse võidakse tõmbuda ka intellektuaalseks või loominguliseks tegevuseks, näiteks süvenemiseks mingisse uuringusse või mingite tekstide tõlkimiseks, toimetamiseks või ümber kirjutamiseks või loominguliseks tegevuseks, näiteks maalimiseks, musitseerimiseks, kirjutamiseks jne.[1][3]

Ehiserakud[muuda | muuda lähteteksti]

Inglismaal läks 18. sajandil jõukama rahva seas moodi hankida oma krundile erak, kes elas selleks loodud hoones või koopas.[1][4] Ehiserakut ehk ornamentaal- või aiaerakut õhutati püsivalt paigal püsima, neid toideti ja nende eest hoolitseti, neilt küsiti nõu või neid vaadeldi meelelahutuseks.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Lauri Sommer (2013). "Eraklusest". Vikerkaar. Vaadatud 27.11.2022.
  2. "Vabatahtlikud erakud on Jaapanis üha suurem sotsiaalne probleem". ERR. 18. november 2020. Vaadatud 27. novembril 2022.
  3. "munklus". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 27. novembril 2022.
  4. 4,0 4,1 Campbell, Gordon (2013). The Hermit in the Garden: From Imperial Rome to Ornamental Gnome. Oxford University Press. Lk-d 3, 23, 62–69, 97, 124. ISBN 9780199696994.