Sotsiaalne isolatsioon

Allikas: Vikipeedia

Sotsiaalne isolatsioon on üksikisiku ja ühiskonna vahelise kontakti täieliku või peaaegu täieliku puudumise seisund. Isolatsioon erineb üksindusest, mis on ajutine ja soovimatu kontakti puudumine inimeste vahel. Sotsiaalne isolatsioon kui ühiskondlik ja psühholoogiline probleem ei ole seotud kindla vanuserühmaga ning selle sümptomid võivad vanuserühmiti erineda.

Ajutise ja pikaajalise sotsiaalse isolatsiooni sümptomite hulka kuulub nii pikaajaline eraldatuses viibimine, suhtluse puudumine pere, tuttavate või sõpradega kui ka sihipärane kontakti vältimine teiste inimestega potentsiaalses suhtlusolukorras. Sotsiaalne isolatsioon võib olla põhjuseks või kaaspõhjuseks psüühilistele häiretele ning sotsiaalse isolatsiooni ja tõrjutuse vältimine on sotsiaaltöö üks tegevusfookusi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]