Endla Tegova

Endla ja Lembit Tegova haud Kudjape kalmistul

Endla Tegova (sünninimi Vainula (aastani 1935 Vinter); 26. november 1922 Abula, Mustjala vald, Saaremaa – 16. märts 1987 Kuressaare) oli eesti kirjanik.

Ta sündis töölisperekonnas (tema isa töötas saeveskis).

Koolitee algas 1930 Pidula Algkoolis, 1936 jätkas ta Pidula Lääne-Saare Kodumajandus-Täienduskoolis. Peagi aga kool likvideeriti ja lõputunnistus jäi tal saamata. 1940 astus Endla Mustjala Mittetäielikku Keskkooli, mille lõpetas 1941.

1942–1944 õppis ta Mustjala Osalises Põllumajandus-Täienduskoolis. Ka see kool likvideeriti ja diplom jäi saamata.

1945 sai Tegovast Kuressaare Käsitööstusliku kooli õpilane. Ettenähtud 4-aastase õppeaja läbis tema 3 aastaga, omandades tehnik-tehnoloogi kutse. Kõrghariduse omandas kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilises Instituudis (praegu Tallinna Ülikool).

Seejärel töötas Mustjalas eesti keele ja kirjanduse õpetajana, selle järel jätkas sama tööd Taritus.

Järgnes töö Kingissepa Töölisnoorte Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana, Kingissepa 8-klassilise Kooli asendusõpetajana ja Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa 1. Keskkooli ilmeka lugemise õpetajana. Kuid suurema osa oma elust on ta töötanud Maakutsekoolis nr 26 (hiljem Kutsekeskkool nr 26, tänapäeval Kuressaare Ametikool), kus ta õpetas ühiskonnaõpetust, esteetilist kasvatust ja ajalugu.

Muu hulgas õpetas ta näidendeid, deklamatsioone ja tantse.

Esikromaani asus ta kirjutama aasta enne pensionile jäämist. Ta jõudis lõpetada 4 romaani: "Tunglejad" (sai 1979. aastal romaanivõistlusel ergutusauhinna; ilmus 1980), "Humalaaias" (1982; kutsekooli elust), "Põlvili" (1986) ja "Laulatatud" (1986), pooleli jäi kaks.

Üks poolelijäänud romaanidest kandis pealkirja "Vähk", teine "Püramiid". Ta kirjutas ka näidendeid, luuletusi ja lühijutte.

Isiklikku

1957 abiellus Endla Lembit Tegovaga. Neil on poeg Meelis Tegova.

Endla Tegova suri vähki 16. märtsil 1987.