Enantiomeer

Allikas: Vikipeedia
Kiraalne tsenter: nelja erineva aatomiga seotud süsinikuaatom, mis moodustab kaks enantiomeeri
(S)-(+)-piimhappe (vasakul) ja (R)-(–)-piimhappe (paremal) peegelpildid on mitteühitatavad (siin must kolmnurk märgib tasapinnast ette ja triibutatud kolmnurk tasapinnast taha suunatud sidet)

Enantiomeer on üks kahest stereoisomeerist (ruumilisest isomeerist), mis on teineteise suhtes peegelpildid ja mitteühitatavad (mitteidentsed).

Orgaanilises keemias loob nelja erineva aatomi või rühmaga seotud asümmeetriline süsiniku aatom tüüpilise kiraalkeskme, mistõttu saavad esineda enantiomeerid ehk käelised isomeerid, mille peegelpildid ei ühti sarnaselt nagu meie parem ja vasak käsi ei ole ühitatavad. Tegu on kiraalsete molekulidega.

Enantiomeerselt puhas ühend tähendab, et tegu on vaid ühe käelise isomeeriga kahest võimalikust. Ühe enantiomeeri ülekaalu teise enantiomeeri suhtes iseloomustatakse näitajaga enantiomeerne liig. Enantiomeeride 1:1 segu nimetatakse ratseemiliseks seguks ehk ratsemaadiks.

Enantiomeeride füüsikalised omadused ja keemilised omadused on identsed, välja arvatud kaks omadust. Esiteks, erineva kiraalsusega ühenditel on võime pöörata neid läbiva polariseeritud valguse polarisatsioonitasandit vastupidistes suundades. Nimetatakse seda nähtust optiliseks aktiivsuseks ja sellest tuleneb ka vahel kasutatav nimetus "optilised isomeerid". Teiseks, enantiomeeridel pole vahet, kui reaktsioon toimub nn tavaliste mittekäeliste molekulidega. Kuid oluliselt võib erineda nende toime teiste kiraalsete molekulidega, seega ka nende bioloogiline toime looduses valdavalt esinevate asümmeetriliste biomolekulidega. Siit tuleneb vajadus saada näiteks ravimeid nõutud käelisusega, sest „vasaku käe kinnas paremasse kätte ei istu”, s t vale käelisusega ravimi toime on nõrk või toime puudub või on isegi kahjulik.

Enantiomeeride saamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enantiomeerselt puhaste ainete vajadus farmaatsias, agrokeemias ja kosmeetikas kasvab pidevalt. Puhaste enantiomeeride saamiseks on põhimõtteliselt kolm võimalust. 1) Eraldamine looduslikust materjalist – see võimalus on aga piiratud looduses olemasolevate struktuuridega ja seotud aeganõudvate komplitseeritud eraldamisprotseduuridega. 2) Eraldamine sünteesil saadud ratseemilisest segust – see meetod on seotud tülika ja kalli enantiomeeride lahutamise protsessiga ning lisaks toob kaasa asjatu lähtematerjali kulu seoses mittevajaliku isomeerse produkti tekkega. 3) Vajaliku enantiomeeri süntees lihtsatest mittekäelistest lähteühenditest kasutades asümmeetrilise sünteesi spetsiifilisi meetodeid. Asümmeetriline süntees on protseduuride jada, milles luuakse soovitav kindla konfiguratsiooniga produkt võimalikult suure enantiomeerse liiaga. Soovitava produkti konfiguratsioon tuleneb kiraalsest mõjurist, milleks on kas kiraalne reagent, kiraalne katalüsaator või kiraalne abiühend.


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]