Elmar Korko
Sõudmine | ||
Riik | Eesti | |
13. koht | 1936 | Ühepaat |
Elmar Korko (26. jaanuar (vkj) / 8. veebruar 1908 Tartu – 10. juuli 1941 Tartu) oli Eesti sõudja ja jääpallur ning politseinik ja kaitseliitlane.
Lõpetas 1928. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi.
Mõrvati koos abikaasa Enega Tartus Suvesõja ajal ujula juures[1] vahetult enne Vabadussilla õhkulaskmist, kui Emajõe vasak kallas oli jäänud Tartu ülestõusu aegu Nõukogude poole kätte.
Sport
[muuda | muuda lähteteksti]Sportima hakkas ta Tartu Kalevis. Alates 1922. aastast harrastas spordiklubis Taara sõudmist. Tuli 1932. aastal jääpalli Eesti meistrivõistlustel Tartu Kalevi meeskonnas 2. kohale.
1936. aastal oli ta Berliini suveolümpiamängude sõudevõistlustel ühepaadil eelsõidus ja lohutussõidus kolmas, kokkuvõttes 13. kohal.
Tegutses kergejõustiku-, ujumis-, maadlus- ja poksivõistlustel kohtunikuna. Töötas Kaitseliidu Tartu maleva staabis kirjutajana ja teenis politseis. Kergejõustiklasena saavutas parimaid tulemusi jooksus: 1500 m 4.20,0 ja 3000 m 9.29,5 (1928).
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1938, 24. veebruar Kotkaristi kuldrist[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ * "Sportlase Elmar Korko ja ta naise mõrvariks oli Tartu poksija Evald Lukkin, kes punaste tulekul läks miilitsa teenistusse ja hiljem hävituspataljoni. Ta oli üks sadistlikumaid terroriste. Korkode laibad lebasid tänaval". Vaba Eesti Sõna nr 28, 16. juuli 1981. Lk 5
- ↑ Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Biograafia ESBL-is
- Elmar Korko sporditulemused
- Elmar Korko veebisaidil Olympedia (inglise)
- Eesti kommunismiohvrid 1940–1991
- Haud Tartu Maarja kalmistul