Elektrokromatograafia

Allikas: Vikipeedia

Elektrokromatograafia ehk elektrokineetiline kromatograafia on keemiliste ühendite lahutamise kombineeritud meetod, milles kromatograafia kolonnile rakendatakse elektrivälja.

Elektrokromatograafias kasutatakse kromatograafiale iseloomulikke statsionaarseid faase. Liikuv faas on elektrit juhtiv keskkond, mille liikumapanev jõud on elektriväli. Sealjuures toimivad kaks mehhanismi: kromatograafia ja elektromigratsioon.

Enamasti on tegemist eksklusioonkromatograafia (geelfiltratsiooni) ja geelelektroforeesi kombineerimisega. See võimaldab suurte biomolekulide (näiteks peptiidide) lahutamist. Molekulid lahutuvad vastavalt mõõtmetele (geelfiltratsiooni mehhanismi järgi) ja elektroforeetilisele liikuvusele (elektroforeesi mehhanismi järgi).

Kapillaarne elektrokromatograafia (CEC) ühendab kapillaarelektroforeesi ja HPLC iseloomu. HPLC korral kasutatakse kapillaaris liikumatut faasi (täidist) ja juhtivat liikuvat faasi. Kapillaari otste vahel rakendatakse kõrgepinget. Analüüsitava segu komponendid lahutuvad elektroforeesi (olenevalt osakeste massist ja laengust) ja jaotuskromatograafia (olenevalt osakeste interaktsioonidest kapillaarkolonni faasidega) mehhanismide koostoimel.

Mitsellaarse elektrokineetilise kromatograafia tüüpiline mitsell on naatriumdodetsüülsulfaat (SDS). Selle korral jagunevad neutraalsed ühendid mitselli ja puhvri vahel. Siinkohal esineb analoogia pöördfaasi kromatograafiaga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]