Elektrienergia tootmine

Allikas: Vikipeedia

Elektrienergia tootmine on elektrienergia saamine teistest energialiikidest.

Elektrienergia tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elektrienergia tootmine on elektrienergia saamine teistest energialiikidest.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1831. aastal avastas Michael Faraday elektromagnetilise induktsiooni seaduse, mis võimaldas arendada ja kujundada elektrimootoreid ja generaatoreid.

Esimene elektrigeneraator ehitati 1832.aastal Pariisis, esimene kasutuskõlblik elektrigeneraator valmistati Saksamaal 1867.aastal.

Elektrigeneraator

Elektrienergia tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänases maailmas toodetakse peaaegu kogu elektrienergia fossiilkütuseid põletavates soojuselektrijaamades, hüdrojaamades ja tuumajaamades.

Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumakütuse jäägid on väga ohtlikud, radioaktiivsed, nende lagunemiseks kuulub tuhandeid aastaid. Elektrijaamad ei saasta õhku, kütust kulub vähe, tekib vähe tahkeid jäätmeid.

Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Maailma võimsaim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on Lõuna-Ameerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti.

Soojuselektrijaam (SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Tavaliselt saadakse soojuseneergia kütuse põletamisel ja selletõttu rajatatakse SEJ-d nendele kohtadele, kus kütus on suhteliselt odav.

Alternatiivsed energiaallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1973.aastal tõstis Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon OPEC nafta hinna neljakordseks ja teatas naftatoodangu vähendamisest.

Tekkis olukord, mis kestab seniajani ja mida nimetatakse ülemaailmseks kütusekriisiks. Kriisi teeb teravaks asjaolu, et maailma naftavarude ammendumist võib prognoosida juba enne 21 sajandi lõppu. Veidi kauem saab maailmas toota maagaasi, veel kauem aga kivisütt.

Üle kahe kolmandiku maailma elektrienergiatarbest kaetakse fossiilkütuse põletamise teel. Eesti energeetika põhineb põlevkivil, mille majanduslikult kasutuskõlblikke varusid arvatakse piisavat veel 30 aastat, optimistlike hinnangute järgi 100 aastat.

Tuulegeneraator

On tekkinud suur huvi alternatiivsete elektrienergia allikate vastu, nendeks on:

  • Tuuleenergia
  • Geotermaalenergia
  • Päikese kiirgusenergia
  • Bioenergia
  • Vesinikuenergeetika
Päikeseenergia elektrijaam

Eestis on taastuvenergiaalikatest esikohal tuuleenergia.

Tuuleenergia on tasuta energiaallikas ning tuuleenergia kasutuselevõtuga saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka ning seetõttu aitab tuulest toodetud energia võidelda kliimamuutusega. Samas ei võimalda tuule juhuslikkus igal ajahetkel tagada elektri stabiilset tootmisvõimet. Eestis püstitati esimene elektrituulik 1997. aastal Hiiumaal. Tuuliku võimsus oli 150 kW.

Geotermaalenergia on Maa siseenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust pumbates sealt vett läbi.

Päikese kiirgusenergia - fotoelementide abil muundatakse päikesekiirgust elektrienergiaks.

Bioenergia on biomassist toodetud energia.

Vesinikuenergeetika - vesinikul põhinev energiamuundamine ja -kasutus. Molekulaarset vesinikku (H2) saadakse vee elektrolüütilisel lagundamisel või mikroorganismide abil.

Viited:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. https://www.energia.ee/et/taastuvenergia
  2. http://www.tuuleenergia.ee/
  3. http://www.nrel.gov/science_technology/
  4. http://www.iea.org/stats/
  5. http://www.nrel.gov/
  6. Jaotusvõrgud. (2007). / J. Kilter, M. Meldorf, H. Tammoja, Ü. Treufeldt. Tallinn: TTÜ Kirjastus.
  7. http://www.elektro.ttu.ee/moodul/Elektrienergia%20tootmine.html
  8. http://www.4energia.ee/
  9. https://www.energia.ee/et/power/oilshale/power#page4