Elamislubade skandaal

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Elamislubade müügiskandaal)
Jump to navigation Jump to search

Elamislubade skandaal oli Eesti poliitiline skandaal, kuhu sattusid 2011. aastal IRL-i liikmed Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne, kes olevat müünud oma positsiooni kasutades Eesti elamislubasid.

Riigikogus moodustatud uurimiskomisjon leidis, et elamislube vahendas Nikolai Stelmachi firma ja Indrek Raudne oli sellest äritegevusest teadlik. Kooli 1/3 pinnaga samuti seotud olnud Siim Kabritsa puhul ei tuvastatud seotust elamislubade vahendamisega või sellest teadlikuks olemist. Kaitsepolitseiameti algatatud kriminaalasja käigus ei tuvastatud, et PPA-le oleks esitatud valeandmeid. Skandaali tulemusel lahkusid Stelmach ja Raudne mõlemad IRL-ist, Raudne ka Riigikogust ja Stelmach Tallinna volikogust.

Elamislubade skandaalile eelnes Keskerakonna Idarahaskandaal ja järgnesid Priit Toobali nn printimisskandaal ja Reformierakonna rahastamisskandaal. Samuti mitmed väiksemad juhtumid. See leidis kajastamist Vabariigi Presidendi aastapäevakõnes ning kõlas üleskutse luua Riigikogu eetikakoodeks.[1] 2012. aasta teises pooles algatati vastusena toimunud poliitilistele skandaalidele mitmeid liikumisi (nt Aitab valelikust poliitikast).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta novembris tegi "Pealtnägija" lõigu Rahvusringhäälingu telesaates lõigu, mis vallandas skandaali. Seal räägiti majast Tallinna vanalinnas aadressil Kooli 1/3, mis kuulus võrdselt Stelmachile, Raudsele ja Siim Kabritsale. Selle maja ühte korterisse oli äriregistri andmetel erinevad Venemaa, Valgevene, Ukraina riikide kodanikud sisse registreerinud 78 ettevõtet. Registreerimisega tegelesid Stelmachile kuuluv firma Advisory Partners, mis jagas kliente Raudse firmaga Integer Invest. Väidetavalt maksti Eesti elamisloa ja ID-kaardi saamise ja vormistamise eest umbes 3500–4000 eurot sularahas.[2][3]

3. detsembril tegid 79 IRLi liiget erakonna eestseisusele pöördumise, milles nõudsid Eesti elamislubade müümise skandaali tõttu majandusminister Juhan Partsi ja siseminister Ken-Marti Vaheri tagasiastumist. Lisaks nõudsid allakirjutanud ka skandaali kolmanda osapoole Siim Kabritsa lahkumist riigikogust ja Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachi väljaviskamist erakonnast.[4][5] Samas avaldati ka pooldavaid seisukohti. Näiteks Isamaaliidu varasem siseminister Jüri Mõis ütles, et "Iseenesest on hea, kui siia rikkad inimesed saabuvad".[6]

Siim Kabrits eitas enda seotust elamislubade äriga ning nimetas ennast antud korteri passiivseks omanikuks, kellel ei ole Riigikogu liikme töö kõrvalt aega sellega tegeleda.[7] Ta müüs järgmise aasta jaanuaris korteri väidetavalt turuhinnast madalama hinnaga Stelmachi ja Raudsega seotud ettevõtetele ning põhjendas müüki sellega, et "riigikogu liikmena ei ole mul sobilik olla seotud sellise kinnisvaraga".[8] Riigikogu korruptsioonikomisjon kinnitas, et Kabritsa tegevuses ei tuvastatud korruptsioonivastase seaduse rikkumist.[8]

Riigikogu moodustas elamislubade müümise uurimiseks uurimiskomisjoni. Komisjon leidis, et välismaalastele elamislube vahendas Nikolai Stelmachi firma, ent Indrek Raudne oli sellest äritegevusest teadlik. Ministrite ja ametnike süüd ega teadlikkust elamislubade väärkasutusest komisjon ei tuvastanud. Samuti ei suudetud tuvastada, et elamislubade vahendamiseks oleks tegelenud Kabrits, või, et ta oleks sellest teadlik olnud. Leiti, et Indrek Raudne hankis siseministeeriumi vahendusel teavet sisserände piirarvu jäägi ja selle jaotuse kohta ajal, kui piirarv oli ammendumas. Kuna Raudse põhjendused selle kohta, et ta nõudis teavet riigikogu tööks, ei olnud veenvad, on komisjonil põhjust arvata, et Raudne taotles teavet seoses äripartner Stelmachi ja kaudselt enda ärihuvidega. Komisjon järeldas samuti, et Stelmachi äriühingu kaudu saadud elamislubasid menetlesid ametnikud samamoodi kui ülejäänute taotletud lube. Samuti ei leidnud komisjonis kinnitust kahtlus, et asutuste ametnikud olid enne meediakajastust teadlikud elamislubade võimalikust väärkasutamisest välismaalaste poolt, kes said elamisload Stelmachile kuuluva äriühingu teenuseid kasutades.[9]

2013. aastal lõpetas Kaitsepolitseiamet prokuratuuri loal kriminaalasja, milles uuriti, kas Tallinnas Kooli tänava aadressile registreeritud äriühingute välismaalastest osanikud võisid esitada Politsei- ja Piirivalveametile valeandmeid ettevõtluseks tähtajalise elamisloa taotlemisel, kuna keegi valeadmeid esitanud ei olnud. Teostatud analüüsi kohaselt esineb kahtlus, et vaadeldavatest 55-st firmast 13 ning nende 13 firmaga seotud 22 isikut ei ole asunud teostama elamisloa taotlemisel märgitud majandustegevust. Kriminaalmenetluses tuvastati 13 firmaga seotud 22 isikut, kelle puhul esines viiteid, et nemad ei ole asunud teostama elamisloa taotlemisel märgitud majandustegevust ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt tuvastatud 22-st isikust tühistatud tähtajaline elamisluba 4 isikul, võiks kõne alla tulla ülejäänud kohtueelses menetluses tuvastatud 18 isiku tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise küsimuse lahendamine.[10]

Kajastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Seda skandaali kajastas 2011. aasta Tujurikkuja saade, kus Indrek Raudset mängis Ott Sepp.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]