Eimar Rahumaa

Eimar Rahumaa (sündinud 20. augustil 1948 Pöide vallas Saaremaal) on eesti õigusteadlane.^[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eimar Rahumaa on sündinud Saaremaal, Pöide vallas.^[1]

Lõpetas 1966 Orissaare Keskkooli, 1971 cum laude Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna; õigusteaduste kandidaat (1980, Moskva Riigi ja Õiguse Instituut), väitekiri "Функция консула в области гражданского и военного мореплавания". Oli 1974–1977 TRÜ aspirant, täiendas end 1983–1984 Rooma Ülikoolis.

Oli 1970–1973 ELKNÜ Keskkomitee lektor, 1974–1975 Justiitsministeeriumi bülletääni Nõukogude Õigus vanemtoimetaja, 1975–1981 Tartu Riikliku Ülikooli riigi- ja haldusõiguse kateedri vanemõpetaja, 1982–1987 dotsent, 1985–1987 õigusteaduskonna dekaan.

1987–1991 NSV Liidu Välisministeeriumi Stockholmi saatkonna Eesti asekonsul, 1991–1992 Vabariigi Valitsuse valitsuse välispoliitika nõunik. Hiljem töötanud Rootsis firmade konsultandina.^[1] Avaldanud artikleid välispoliitikast eesti ajakirjanduses.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: rahvusvaheline õigus ja õigusteaduse ajalugu.^[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Üle 20 teadustrükise, arvukalt aimeraamatuid.^[1]

Ühiskond ja põhiseadus. Tallinn 1979
Välispanoraam 1981-1986 (koostanud Eimar Rahumaa, Raivo Rammus). Tallinn 1982
ÜRO vastuolude maailmas (kaasautor Abner Uustal). Tallinn 1983
Фридрих Фромхолдь (Федор Федорович) Мартенс и юристы Тартуского университета (kaasautor Peeter Järvelaid). // TÜ ajaloo küsimusi XVI (1985)
Über den Unterricht des internationalen Rechtes an der Tartuer Universität in der II Hälfte des 19. Jahrhunderts und am Anfang des 20. Jahrhunderts (kaasautor Peeter Järvelaid). // TÜ ajaloo küsimusi XIX (1987)
Консульские уставы СССР и урегулирование функции, связанных с содействованием развитию гражданского и военного мореплавания. // TÜ Toim 802 (1988).