Abner Uustal

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Abner Uustal (22. jaanuar 1915 Abula, Mustjala vald27. jaanuar 1985) oli eesti õigusteadlane.

Ta oli aastast 1965 Tartu Riikliku Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor [1].

Abner Uustal sündis Saaremaal Mustjala vallas Abula külas meremehe perekonnas.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1934. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi. Pärast sõjaväeteenistust ja KÜÕ Sõjakooli lõpetamist astus 1936. aastal õigusteaduskonda ja lõpetas ülikooli 1940. aastal cum laude.

1947. aastal astus ta aspirantuuri rahvusvahelise õiguse alal. 1950. aastal kaitses A. Uustal Moskva ülikooli juures kandidaadiväitekirja "Борьба СССР в Организации Объединенных Наций за мир и безопасность народов" (Diss. Trt. 492741). 1961. aastal kaitses doktoridissertatsiooni "Международно-правовый режим территориальных и внутренних морских вод" (Diss. Trt. 483957, 492742).

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Töötas Tallinna Väliskaubanduse Komitees vanema referendina, nõukogude korra kehtestamisel määrati ta Kergetööstuse Rahvakomissariaadi transpordiosakonna juhatajaks. Augustis 1941 mobiliseeriti A. Uustal Nõukogude Armeesse. 1942. aasta veebruarist oli ta 1. Eesti Tagavara Laskurpolgu õppepataljoni juhtivkoosseisus, alates 1944. aasta veebruarist kuni sõja lõpuni Leningradi rindel.

1945–1947 töötas Tartu Riikliku Ülikooli eriõpetuse kateedris.

Pärast väitekirja kaitsmist 1950. aastal asus ta tööle Tartu Riiklikku Ülikooli õigusteaduskonda rahvusvahelise õiguse õppejõuna, 1952. aastal sai dotsendiks, 1965. aastal professoriks.

Abner Uustal õpetas üle 40 aasta rahvusvahelist õigust ja välisriikide õigust, oli kauaaegne õigusteaduskonna dekaan ja haldusõiguse kateedri juhataja.

Teadustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

A. Uustal oli üks esimesi ÜRO uurijaid ja mereõiguse spetsialiste NSV Liidus, kes asus uurima territoriaalmere õiguslikku režiimi.

Ta on avaldanud monograafiad "Ühinenud Rahvaste Organisatsioon" (Tln., 1970; 2. tr. Tln., 1976), Rahvusvaheline õigus (Tln., 1984), rea õppevahendeid, sadakond teaduslikku ja mitusada populaarteaduslikku artiklit. Abner Uustal oli ajalehe Edasi kauaaegne väliskommentaator.

A. Uustali isikuarhiivi ulatuslikuma osa moodustavad avaldamata teadustööde ja artiklite käsikirjad. Kirjavahetus teadlastega, mis isikuarhiivis on esindatud põhiliselt õnnesoovikaartidega, näitab mõningal määral Abner Uustali teaduslikke sidemeid.[2]

Ta oli Rahvusvahelise Õiguse Nõukogude Assotsiatsiooni asutajaliige.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teda on autasustatud ordeniga "Austuse märk", nelja medaliga ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga.[3]

  • Rahvusvaheline õigus (1. osa) (Tartu Riiklik Ülikool 1975)
  • Rahvusvaheline õigus (3. osa). Riigi rahvas (Tartu Riiklik Ülikool 1976)
  • Rahvusvaheline õigus (4. osa). Rahvusvahelised lepingud (Tartu Riiklik Ülikool 1976)
  • Rahvusvaheline õigus (5. osa). Rahvusvaheline mere- ja ilmaruumiõigus (Tartu Riiklik Ülikool 1977)
  • Rahvusvaheline õigus (7. osa). Rahvusvaheliste tülide lahendamine rahulikul teel (Tartu Riiklik Ülikool 1978)
  • Rahvusvaheline õigus (8. osa). Rahvusvaheline õigus ja sõda. Õppevahend õigusteaduskonna üliõpilastele (Tartu Riiklik Ülikool 1981)
  • Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (1970, täiendatud versioon 1976)
  • ÜRO vastuolude maailmas, autorid Eimar Rahumaa ja Abner Uustal (1983)
  • Rahvusvaheline õigus (1984)
  • Arenenud sotsialismi põhiseadus (1978)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Eesti Entsüklopeedia".
  2. "TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU".
  3. "Sirp ja Vasar 1 veebruar 1985".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]