Ehitusjäätmed
Ehitusjäätmed on jäätmed, mis tekivad ehitustööde käigus.
Ehitusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest, mis on tekkinud ehitusobjekti puhastamise, kaevamise, ehitamise, restaureerimise, lammutamise või teetööde tõttu. Ehitusjäätmed koosnevad põhiliselt naeltest, tellistest, puidust, betoonist, puukändudest, kividest. Üle 90% ehitusjäätmetest on taaskasutatavad maaparandamise käigus. Näiteks betooni ja asfalti on võimalik uuesti kasutusele võtta ehitiste ja teede tarbeks. Orgaanilisi ehitusjäätmeid, mis tekivad ehitamise käigus, näiteks bambus, puit ja taimed, ei saa taaskasutada maaparandusel. Jäätmed tuleb sortida ja transportida jäätmekäitluskohta.[1]
Jäätmekäitlus[muuda | muuda lähteteksti]
Tihtipeale tekivad ehitusjäätmed halva planeerimise käigus. Ehitusplatsidel on levinud toormaterjali liigne raiskamine, ebakorrektne jäätmekäitlus ja tööliste vähene teadlikkus ehitusjäätmete sortimisest. Ehitusobjektile tuleks eelnevalt koostada jäätmekäitluskava, et oleks võimalik tuvastada peamised jäätmete liigid ja korraldada kohapealne jäätmete nõuetekohane sortimine.[1]
Jäätmekäitlus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis pakuvad ehitusjäätmete transporti mitmed ettevõtted. Ettevõte rendib välja konteineri, kuhu on võimalik visata kõik jäätmed, mis tekivad ehitamise käigus. Konteineri täitumisel transporditakse see jäätmekäitluskohta. Jäätmekäitlusettevõte sordib ehitusjäätmed vastavalt kõrgetele keskkonnanormidele ja püüab taaskasutada võimalikult suure osa jäätmetest. Mõningad jäätmed tuleb eraldi sortida, näiteks eterniit, mis on väga ohtlik keskkonnale. Eesti eri piirkondades on jäätmekäitlusjaamad, mis teeb jäätmete transpordi kiiremaks ja keskkonnasõbralikumaks.