Ehitusjäätmed

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ehitusjäätmed

Ehitusjäätmed tekivad ehitustööde käigus. Ehitusjäätmed koosnevad erinevatest materjalidest, mis on tekkinud tänu ehitusobjekti puhastamisele, kaevamisele, ehitamisele, restaureerimisele, lammutamisele ja teetöödele. Ehitusjäätmed koosnevad põhiliselt naeltest, tellistest, puidust, betoonist, puukändudest, kividest. Üle 90% ehitusjäätmetest on taaskasutatavad maaparandamise käigus. Näiteks betooni ja asfalti on võimalik uuesti kasutusele võtta ehitiste ja teede tarbeks. Orgaanilisi ehitusjäätmeid, mis tekivad ehitamise käigus, näiteks bambus, puit ja taimed ei saa taaskasutada maaparandusel. Jäätmed tuleb sorteerida ja transportida jäätmekäitluspunkti.[1][2]

Jäätmekäitlus[muuda | muuda lähteteksti]

Tihtipeale tekivad ehitusjäätmed halva planeerimise käigus. Ehitusplatsidel on levinud toormaterjali liigne raiskamine, ebakorrektne jäätmekäitlus ja tööliste vähene teadlikkus ehitusjäätmete sorteerimisest. Ehitusobjektile tuleks eelnevalt koostada jäätmekäitluskava, et oleks võimalik tuvastada peamised jäätmete liigid ja korraldada kohapealne jäätmete nõuetekohane sorteerimine.[1]

Jäätmekäitlus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis pakuvad ehitusjäätmete transporti mitmed ettevõtted. Üks tuntumaid ettevõtteid on Ragn-Sells. Ettevõte rendib konteineri, kuhu on võimalik visata kõik jäätmed, mis tekivad ehitamise käigus. Konteineri täitumisel transporditakse see jäätmekäitluspunkti. Ragn-Sells sorteerib ehitusjäätmed vastavalt kõrgetele keskkonnanormidele ja püüab taaskasutada võimalikult suure osa jäätmetest. Mõningad jäätmed tuleb eraldi sorteerida, näiteks eterniit, mis on väga ohtlik keskkonnale tuleb koguda eraldi teistest jäätmetest. Ragn-Sellsil on erinevates Eesti piirkondades jäätmekäitlusjaamad, mis teeb jäätmete transpordi kiiremaks ja keskkonnasõbralikumaks.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]