Eesti 2030+

Allikas: Vikipeedia

Eesti 2030+ on uus üleriigiline planeering, mille koostamise algatas Vabariigi Valitsus 4. veebruaril 2010. Selle koostaja ja korraldaja oli Siseministeeriumi planeeringute osakond. Planeeringu kehtestas Vabariigi Valitsus 30. augustil 2012.

Üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” peamine eesmärk on – vastavuses planeerimisseaduses sätestatuga – koordineerida ja suunata valdkondlikke ja regionaalseid arengukavasid ning poliitikaid viisil, mis tagavad riigi soovitud ruumilise arengu.[1]

Vajalikkus ja olemus[muuda | muuda lähteteksti]

Varasem üleriigiline planeering „Eesti 2010“ valmis aastal 2000. Enne seda puudusid Eestis planeeringudokumendid, mis suunanuks ruumilist arengut kogu riigis. Eelmise üleriigilise planeeringu periood oli lõppenud ning tegevuskava on kaotanud oma ajakohasuse, mistõttu see planeering ei täitnud enam oma eesmärke. Uues planeeringus „Eesti 2030+“ arendati edasi „Eesti 2010“ kajastatud teemasid nagu asustus, transport, energeetika ja roheline võrgustik. Uute teemadena käsitleti planeeringus merealasid ja lisaks linnade võrgustikule ka maapiirkondade asustust.[2]

Üleriigilise planeeringu koostamisel tugineti ka varasematele ja laiahaardelisematele arengudokumentidele nagu „Euroopa 2020 strateegia“, „VASAB pikaajaline perspektiiv ruumiliseks arenguks Läänemere regioonis 2030“, Eesti 2010 üleriigiline planeering „Eesti 2010“, strateegia „Säästev Eesti 21“ ning „Eesti Kasvuvisioon 2018“ majandusarengu stsenaariumid. „Eesti 2030+“ valmis kollektiivse loominguna, mille valmimisse on panuse andnud eri valdkondade eksperdid ja ametnikud, maa- ja omavalitsused ning teised asjast huvitatud isikud läbi mahuka kaasamise planeeringu kodulehe ja avalike tutvustuste kaudu.[1] Planeeringu projektijuhiks oli planeerimisekspert Kaur Lass ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise koostajaks ökoloog Tõnu Oja.

Eesti 2030+ koostamise etapid[muuda | muuda lähteteksti]

I Planeeringu ettevalmistav etapp (III kvartal 2009 – IV kvartal 2010)[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese etapi käigus algatati ja avalikustati planeering, sealhulgas ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Moodustati eksperdirühm ning töörühmad ministeeriumite ja maavalitsuste esindajatest. Koostati meedia- ja kaasamisplaan. Sõnastati planeeringueesmärgid ja ruumilise arengu visioon ning tutvustati seda piirkondades, ministeeriumites ja Riigikogus. Esimese etapi tulemuseks oli ruumilise arengu visiooni esmane versioon. Etapi tulemusel oli paika pandud üleriigilise planeeringu struktuur, planeeringueesmärgid ja koostatud esialgne tööversioon. Samuti on avalikustatud ja heaks kiidetud KSH programm.[3]

II Planeeringu koostamine (I kvartal 2011 – IV kvartal 2011)[muuda | muuda lähteteksti]

Teises etapis täpsustati planeeringu tööversiooni ja koostati tegevuskava. Planeeringu koostamise lõpufaasis tutvustati planeeringu põhiseisukohti kõikides Riigikogu fraktsioonides, piirkondlikel aruteludel Eesti eri piirkondades ja ministeeriumite töörühmas. Koostati ja avalikustati KSH aruanne ning vormistati lõplik planeering. Etapi tulemusena valmis üleriigiline planeering ja selle tegevuskava. Planeeringus leidsid kajastamist Eesti ruumilise arengu seisukohalt olulised võtmeprojektid. Koostamise lõppfaasis kiideti heaks ka KSH aruanne.[3]

III Planeeringu kooskõlastamine ja kehtestamine (IV kvartal 2011 – I kvartal 2012)[muuda | muuda lähteteksti]

Viimases etapis kooskõlastati planeering ministeeriumite, maavanemate ja omavalitsusliitudega ning see esitati 2012 aasta suvel Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks. Samaaegselt toimus planeeringu trükise ettevalmistus ja veebiversiooni väljaandmine. Planeeringu kehtestamisele on kavandatud järgnema trükise levitamine ning avalikkuse teavitamine planeeringu kehtestamisest. Etapi tulemusena on valminud tegevuskava ning üleriigiline planeering on 30. augustil 2012 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud.[3]

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ visioon ja eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Üleriigilise planeeringu terviklikkust ja sisemist kooskõla aitab tagada selgelt väljendatud visioon. Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030 on sõnastatud järgnevalt. Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ning välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades võrdselt neid erinevaid elamisviise. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik.

Visioonist lähtuvalt on planeeringus edaspidi analüüsitud nelja suuremat teemavaldkonda: asustus, transport, energeetika ning rohevõrk ja merealad. Igale teemale on sõnastatud peamised arengueesmärgid ja -suunad.[1]

Peamised eesmärgid asustuse suunamisel:

  1. Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine;
  2. Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine läbi toimepiirkondade sisemise ja omavahelise sidustamise.

Peamised eesmärgid transpordi arengu suunamisel:

  1. Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavus on tagatud läbi toimepiirkondade sisemise ja omavahelise sidustamise kestlike transpordiliikide abil;
  2. Kiired, piisava sagedusega ja kasutajale mugavad ühendused välismaailmaga;
  3. Erinevate transpordiliikide tasakaalustatud kasutus, mis arvestab piirkondlike eripäradega.

Eesmärgid energeetika valdkonnas:

  1. Elektri tootmisvõimsuste arendamisel tuleb keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisvõimsused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult;
  2. Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada läbi välisühenduste loomise Läänemereregiooni energiavõrkudega;
  3. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses ja tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ning energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ tegevuskava[muuda | muuda lähteteksti]

Olemasolevas tegevuskavas on välja toodud 14 peamist tegevust koos teostamise aja, vastutaja ning konkreetsemate ülesannetega, mis on kavandatud tegevuste elluviimisiseks. Kõik tegevused täidavad üleriigilise planeeringu eesmärke.

Esimesena on välja toodud uute maakonnaplaneeringute koostamine üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ alusel. Tegevustena nähakse veel ette ruumilise planeerimise alaste suuniste väljatöötamist erinevatele planeerimise tasanditele; teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamist läbi toimepiirkondade sisemise ja omavahelise sidustamise ühistranspordi abil; asustuse püsimiseks vajaliku sotsiaalse ja andmeside taristu tagamine ning riigi huvide defineerimist, kaardistamist ja arenguks vajaliku maaressursi reserveerimist.

Transpordi valdkonna tegevusteks on kiirete, piisava sagedusega ja kasutajale mugavate ühenduste tagamine rahvusvahelistel suundadel; liikluse muutmine kiireks, ohutuks ja kasutajasõbralikuks; sadamate ja lennuväljade jaoks transpordiühenduste tagamine ning arenguks vajalike maa- ja veealade tagamine.

Energeetika valdkonna peamisteks tegevusteks on taastuvenergeetika osakaalu suurendamine ja kasutatavate energeetiliste ressursside mitmekesistamine ning rahvusvaheliste energiaühenduste parandamine ja jaotusvõrgu kaasajastamine. Puhta looduskeskkonna säilimiseks nähakse ette seiresüsteemide arendamist ning riiklikes arengudokumentides määratud toimepiirkondade põhimõtete järgmist.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti 2030+ eelnõu Üleriigiline planeering Eesti 2030+ eelnõu. Kasutatud 22.02.2012
  2. Siseministeerium, Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Kasutatud 22.02.2012
  3. 3,0 3,1 3,2 Eesti 2030+ orienteeruv ajakava, Eesti 2030+ koostamise orienteeruv ajakava koos kaasatavate osapooltega. Kasutatud 22.02.2012
  4. Eesti 2030+ tegevuskava, Eesti 2030+ tegevuskava. Kasutatud 22.02.2012

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]