E-põllumajandus
E-põllumajandus, ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia põllumajanduses, on põllumajanduses ning maaelu arengutavades võrdlemisi hiljutine nähtus. Seda nähakse järjest enam kasvava ja areneva valdkonnana, mis keskendub põllumajanduse ja maaelu arengu tõhustamisele täiustatud info- ja kommunikatsiooni vahendite abil. E-põllumajandus pakub lahendusi mitmetele põllumajanduslikele raskustele. E-põllumajandus hõlmab ennekõike info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) uuenduslike viiside kontseptualiseerimist, kavandamist, arendamist, hindamist ja rakendamist maapiirkondades, keskendudes peamiselt põllumajandusele. Standardite, normide, metoodikate ja vahendite sätted ning individuaalsete ja institutsiooniliste võimekuste arendus on e-põllumajanduse põhikomponendid.[1]
Tunnustus ja rakendus[muuda | muuda lähteteksti]
E-põllumajandus on üks maailma infoühiskonna alase tippkohtumise (World Summit on the Information Society, WSIS), tegevuskavas määratletud tegevussuundadest. 18. novembril 2005 avaldatud "Tuneesia infoühiskonna tegevuskavas” rõhutatakse ÜRO asutustele pandud juhtivat rolli, mida on vaja täita vastavalt Genfi põhimõtete deklaratsioonis ja tegevuskavas. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile (FAO) on määratud ülesandeks korraldada tegevusi, mis on seotud e-põllumajanduse C.7 IKT taotlustega. Paljud IKT uudsed tehnoloogiad on välja töötatud ja testitud kogu maailmas erinevate edusammudega, et aidata põllumajandustootjatel parandada oma elatusvahendeid, suurendades põllumajanduslikku tootlikkust ja sissetulekuid ning vähendades riske.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) ja Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) koostasid koos partneritega, sealhulgas põllumajandusliku ja maamajanduse koostöö tehnilise keskusega (CTA) FAO-ITU e-põllumajandusstrateegia juhendi[2] raamistiku, et riigid töötaksid välja oma riikliku e-põllumajanduse strateegia ja üldplaani.
Mõned riigid, kes kasutavad FAO-ITU e-põllumajandusstrateegia juhendit oma riikliku e-põllumajandusstrateegia väljatöötamiseks, on Bhutan, Sri Lanka, Paapua Uus-Guinea, Filipiinid, Fidži ja Vanuatu. Juhend annab raamistiku, et kaasata laiemaid sidusrühmi riikliku e-põllumajandusstrateegia väljatöötamisse.
Kasutusel olevad tehnoloogiad[muuda | muuda lähteteksti]
Juhtmevabad tehnoloogiad[muuda | muuda lähteteksti]
Juhtmevabadel tehnoloogiatel on e-põllumajanduses arvukaid rakendusi. Üks peamisi kasutusalasid on sisevõrgukaamerate süsteemide lihtsustamine; traadita side kasutamine ei vaja enam koaksiaalkaablite paigaldamise vajadust.[3]
GPS[muuda | muuda lähteteksti]
E-põllumajanduses annab GPS süsteemide kasutamine eeliseid geotarade süsteemides, kaardistamisel ning geodeetiliste uuringute läbiviimisel. Naviseadmed on aastate jooksul muutunud kättesaadavaks ka tavakasutajatele; nende abil saavad tsiviilisikud kergesti koostada väga täpseid digiteeritud kaare ilma kutselise kartograafi abita.
Automaatsüsteemid[muuda | muuda lähteteksti]
Lüpsirobotid on arvuti teel juhitavad iseseisvad süsteemid, mis lüpsavad piimalehmi ilma, et vajaksid inimtööjõudu. Lüpsiprotsessi täielik automatiseerimine on kontrollitud põllumajandusliku roboti, keeruka karja haldamise tarkvara, ning spetsialiseerunud arvutite poolt. Automaatlüps jätab põllumajandustootjale rohkem aega põllumajandusettevõtte ja karja järelevalveks. Põllumajandustootjad saavad parandada karja juhtimist kasutades arvuti kogutud andmeid. Analüüsides eri söötade mõju piimatootmisele, saavad põllumajandustootjad vastavalt vajalikule piimasaagile kohanduda. Kuna andmeid kogutakse individuaaltasandil, on igat lehma võimalik jälgida ja uurida ning põllumajandustootjat on võimalik hoiatada, kui on esinenud ebatavalisi muutusi, mis võivad tähendada haigust või vigastusi.[4]
Mobiilirakendused[muuda | muuda lähteteksti]
Mobiilirakenduste kasutamine e-põllumajanduses on muutumas üha igapäevasemaks. Nutitelefonide levimine ning levi jõudmine ka maapiirkondadesse laiendas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate teenuseid lihtsatest hääl- või tekstsõnumistest edasi. Tänapäeval on saadaval erinevaid põllumajanduses, aianduses, loomakasvatuses ja põllumajandusmasinates kasutatavaid nutitelefonidele mõeldud rakendusi.
Raadiosagedustuvastus[muuda | muuda lähteteksti]
Malaisia põllumajandusministeeriumi veterinaaramet käivitas 2009. aastal loomakasvatuse jälgimise programmi, mille käigus jälgiti hinnanguliselt 80 000 veist üle kogu riigi. Iga veis märgistati raadiosagedustuvastustehnoloogia abil, et lihtsustada nende tuvastamist ja võimaldada ligipääs asjakohastele ja vajalikele andmetele (nagu looma asukoht, kasvataja nimi, päritolu, sugu ja liikumise kuupäevad). See programm oli esimene omataoline Aasias ning eeldatavalt suurendab Malaisia loomakasvatussektori konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel, vastates peamiste importijate nagu Ameerika Ühendriikide, Euroopa ja Lähis-Ida regulatiivsetele nõuetele. Raadiosagedustuvastusega jälgimine aitab ka tootjatel kontrollida ja ära hoida haiguspuhanguid.[5][6]
Teadusjuhtimine[muuda | muuda lähteteksti]
eAgronom on Eestis loodud sõltumatu tarkvara põllumeestele, mis aitab neil ettevõtet igapäevatöös hõlpsamalt majandada. eAgronom on näide kasumlikust põllumajandusest, kus kasutatakse ära analüüsiandmeid.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "e-Agriculture Community of Practice". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2010. Vaadatud 4. jaanuaril 2018.
- ↑ "FAO-ITU E-agriculture Strategy Guide" (PDF). FAO. 20.05.2016. Vaadatud 9.06.2016.
- ↑ "Wireless Camera Systems". AgriCamera. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.02.2013. Vaadatud 14.03.2013.
- ↑ "EU-Project Automatic milking". Wageningen UR. 20.02.2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.02.2006. Vaadatud 15.03.2013.
- ↑ "Malaysia begins RFID-enabled livestock tracking program". RFIDNews. 6.04.2009. Vaadatud 15.03.2013.
- ↑ Sebastian, Richard (7.06.2010). "RFID in Malaysia – Tracing the ROI". Frost & Sullivan. Vaadatud 15.03.2013.