Dziatłava

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Dziatłava

[ Dzjatlava ]
valgevene Дзятлава * / Dziatłava
*transkriptsioon: Dzjatlava
vene Дятлово
(Djatlovo)

Coat of Arms of Dziatłava, Belarus.svg
Dziatłava vapp
Flag of Dziatłava, Belarus.svg
Dziatłava lipp

Elanikke: 7800 (2009)

Koordinaadid: 53° 29′ N, 25° 25′ E

Koduleht: http://dzyatlava.by/

Dziatłava (transkribeerituna Dzjatlava), ka Ździécieł (Зьдзе́цел), on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Dziatłava rajooni ja Dziatłava külanõukogu halduskeskus. Asula nimi on poola keeles Zdzięcioł, leedu keeles aga Zietela.

Linn asub Ździeciełka jõekese ääres, selle järgi on Dziatłava oletatavasti ka nime saanud. Asula vanad nimetused olid Здетел, Дзенцел, Здзенцыол.

Kuni Teise maailmasõjani asus Dziatłava ümbruskonnas leedulaste asuala. Ümbruskonnas kõneldi omapärast leedu keele murret, mida kutsuti Zietela keeleks. Oletatakse, et tegemist oli leedustunud jatvingitega.

Dziatłavas on toiduainete tööstus, toodetakse ehitusmaterjale ja töödeldakse puitu. Alevis antakse välja ka rajoonilehte «Перамога». Haridust annavad kolm keskkooli, ja internaatkool. Alevis on kaks raamatukogu, kultuurimaja ja kino.

Vaatamisväärsusteks on katoliku kirik (1624–1646), XIX sajandi lõpul püstitatud sünagoog ja XX sajandi algul ehitatud õigeusu kirik. Osaliselt on säilinud vanalinn hoonetega XVII sajandi lõpust XX sajandi alguseni. Linna servas asuvad Radziwillide poolt XVIII sajandil püstitatud häärber ja XIX sajandil rajatud Žybartoŭščyna mõisa keskus.

Radziwillide loss

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Dziatłavat mainitakse esimest korda aastal 1536. Toona kuulus asula Trakai vojevoodkonda. Aastal 1498 andis kuningas asula Konstanty Ostrogskile. Ostrogskid rajasid asula juurde ka puidust kindluse.

Seoses administratiivse reformiga läks Dziatłava Navahradaki vojevoodkonna koosseisu (vaata ka Rzeczpospolita haldusjaotus). Alates XVII sajandist kuulus asula Sapiehadele, see suguvõsa rajas asulasse katoliku kiriku, mille juures hakkas tegutsema ka hospidal. Aastal 1655 omandasid asula Palubinskid, aastal 1685 aga Radziwillid.

Suures Põhjasõjas asus Dziatłavasse vene garnison, mida külastas ka Peeter I. Hiljem hõivasid asula rootslased, kes selle koos vana kindlusega maha põletasid. Dziatłava sai tules kannatada ka aastal 1743. Aastal 1751 ehitasid Radziwillid asulasse uue lossi, mis on tänaseni säilinud.

XVIII sajandi lõpus said Dziatłava uuteks omanikeks Soltanid. Alates kolmandast Poola jagamisest aastal 1795 oli Dziatłava Venemaa koosseisus. Kuna Stanislaw Soltan, kellele asula kuulus, võttis osa Novembriülestõusust ja oli enne seda osalenud Napoleoni invasioonis Venemaale, konfiskeerisid keisririigi võimud talt kõik valdused.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Dziatłava Poola koosseisu, 1939. aastast Nõukogude Liitu. Aastal 1940 sai asulast alev. Teise maailmasõja ajal, aastal 1942, tapeti alevis ja selle ümbruskonnas ligi 12 000 kohalikku elanikku, nende seas ligikaudu 1500 juuti. Tapatalgutes võis osaleda ka Eestist pärit 36. kaitsepataljon. Aastal 1990 sai Dziatłavast linn.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Ździecieł, Rynak (6.06.2010).jpg


Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Tamara Lazakovitš

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]