Diskordiaanlus

Diskordiaanlus on religioon, mis põhineb kreeka-romaani vaenujumalanna Erise teenimisel. Religioon sai alguse umbes 1958-1959, kui ilmus (esimene) pühakiri "Principia Discordia", mille kirjutasid Malaclypse the Younger ja Omar Khayyam Ravenhurst pärast mitmeid keeglisaalis kogetud ühiseid hallutsinatsioone.

Diskordiaanlust peetakse kohati religiooni paroodiaks, kuigi selle määra üle vaieldakse. Diskordiaanlaste seas on levinud oma tõekspidamiste levitamine huumorivõtmes, mis väldib nende muutumist dogmaatiliseks. Diskordiaanlaste hulga hindamine on keeruline, sest nad ei ole kohustatud diskordiaanlust oma ainsaks usundiks pidama ning kuna skismade loomine on soovitatav.

Religiooni on Rinzai koolkonna absurdil põhinevate tõlgenduste tõttu võrreldud Zeniga. Diskordiaanlus põhineb tõekspidamisel, et nii kord kui korratus on illusioonid, mida inimese närvisüsteem universumile omistab ning ei näiv kord ega korratus pole kumbki kuidagi teisest korrektsem ega tõe mõttes objektiivsem.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel oli Eestis 6 diskordiaani.

Tõekspidamised

Diskordianismi interpretatsioone on sama palju kui diskordiaane ning need koonduvad märksõnade "vanad kreeklased", "kaose kummardamine" ja "anarhism" ümber. See on väga vaieldav üldistus, sest püüab diskordiaanlikke tõekspidamisi kuidagi defineerida.

Hallpale needus

Üks diskordiaanluse oluline osa on Hallpale needus, mida on "Principia Discordia" lehtedel mitmes kohas mainitud. "Principia" väitel oli Hallpale 1199 eKr elanud mees, kelle õpetuse kohaselt oli elu tõsine asi ning mäng patt. Needus kätkeb nende tõekspidamiste poolt johtuvat psühholoogilist ja hingelist tasakaalutust nii üksikisikute, gruppide, riikide kui ka tsivilisatsioonide tasemel.

"Principia" kohaselt kohustas Hallpale oma jüngreid "enda ümber olevat korda imetlema" (Principia Discordia, lk 00042), ning mingil moel suutis ta inimkonda tõsise korra aadetega nõustuma. "Principia" kohaselt oli kummaline, et Hallpale suutis nii palju järgijaid leida hoolimata sellest, kui palju "korratust" ümberringi leidus.

Hallpale ja tema järgijad pidasid eluga mängimist elust endast olulisemaks ning mõnikord juhtus koguni nii, et nad hävitasid nende teiste olendite elu, kelle eluviisid nende omast erinesid.

—Malaclypse Noorem, Principia Discordia, lk 00042

"Principia" kohaselt oli elu tõsiselt ja korrapärase ettevõtmisena määratlemise tagajärjeks see, et Hallpale järgijad hakkasid eristama "korrapäraseid" ja "ebakorrapäraseid" nähtusi. Selles süsteemis püütakse korra säilimist tagada iga hinnaga.

Paavstid

Tuginedes "Principia Discordia" väidetele, on "iga planeedil Maa elav mees, naine ja laps" paavst. Raamatuga kaasneb ametlik paavsti visiitkaart, mida võib kopeerida ning kõigile vabalt jagada. Selle kaardi omamisega ei saa paavstiks; see lihtsalt annab inimesele teada, et ta on "ehe ja autoriseeritud paavst" diskordiaanluse mõttes.

Kuigi paavsti voli ei ole "Principia" kaante vahel täpselt sätestatud, ütleb kaart, et "paavst on keegi, kes pole võimu võimu all". On diskordiaane, kes on paavsti volitusi laiendanud.