Digitaalne õppevara

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Digitaalne õppevara ehk digiõppevara, mis hõlmab õppeotstarbelist tarkvara ja digitaalset õppematerjali. Digitaalsel kujul avaldatud õppematerjal võib olla näiteks e-õpik, õpiotstarbeline veebivideo ja mobiilirakendus, õpimäng, e-tööleht, veebipõhine test, õpiobjekt.[1]

Digitaalne õppematerjal[muuda | muuda lähteteksti]

Digitaalne õppematerjal on digitaalsel kujul levitatav õppeotstarbeline materjal mis sisaldab teksti, graafilisi ja multimeediumi elemente. Digitaalseks õppematerjaliks võib olla näiteks esitlus, video- või audioloeng. Õppematerjal võib olla loodud vaid ühe kindla tegevuse toetamiseks kui ka tervikliku ja iseseisvana. Õppematerjal ei eelda mingi muu materjaliga koos kasutamist.

Kvaliteetne digitaalne õppematerjal[muuda | muuda lähteteksti]

Kvaliteetse digitaalse õppematerjali loomisel lähtutakse LORI-mudeli järgi:[2]

  1. õppimist toetav – materjal vastab sihtrühma vajadustele, on sobivas mahus ning peab olema sõnastatud õpitulemused;
  2. sisult kvaliteetne – materjal on keeleliselt ja ainealaselt korrektne;
  3. motiveeriv – materjal on õppija jaoks kaasav, arvestab õppija eelteadmistega ning toetab õpioskuste arendamist;
  4. kohandatav – sobib kasutada erinevates õpiolukordades ning erineva taustaga õppijate suhtes;
  5. interaktiivne – õppijal on võimalik ise juhtida materjali kasutamist ning saada tagasisidet;
  6. autoriõigusi järgiv – õppematerjal järgib autoriõiguse seadust;
  7. kasutajasõbralik – materjal on visuaalselt korralik, intuitiivselt navigeeritav ja sobib ka erivajadustega õppijale;
  8. tehniliselt korrektne ja ühilduv – materjali on võimalik kasutada levinumate operatsioonisüsteemide, tarkvara ja seadmetega;
  9. leitav – õppematerjal on avalikustatud ja varustatud metaandmetega.

Õpiobjekt[muuda | muuda lähteteksti]

Mõistet "õpiobjekt" on maailmas defineeritud mitmeti. Õpiobjekti mõiste pärineb 1992. aastast ja definitsioon tekkis, kui e-õppe ekspert Wayne Hodgins tuli mõttele, et mis oleks kui õppematerjale oleks võimalik lihtsalt ja standardiseeritud viisil väiksematest osadest kokku panna ning erinevates õpisituatsioonides taaskasutada.[3] 1997. aastal pakkus J. L'Allier õpiobjekti definitsiooniks järgmist: "väikseim iseseisev õpikogemus, mis sisaldab eesmärki, õpitegevust ja hindamist".[4]

2002. aastal valminud õpiobjektide metaandmete standard IEEE Learning Object Metadata defineerib õpiobjekti kui "mistahes digitaalset või mittedigitaalne objekti, mida võib kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses" [5]. Sarnane definitsioon oli kasutusel ka 1998. aasta standardi esimestes mustanditest, kuid see tähendaks seda, et sisuliselt võiks selle definitsiooni alusel õpiobjektideks pidada peaaegu kõike.

Eestis kasutatakse terminit "õpiobjekt" kui elektroonilist õppematerjali, millele on juurde lisatud õppematerjali iseloomustavad metaandmed (näiteks õpiobjekti nimetus, autor, teema, eriala, mille õpetamisel seda kasutada, programm, millega õppematerjal tehtud jne.) Samuti on paralleelselt õpiobjekti mõistega kasutusel mõisted: e-õppematerjalid, elektroonilised õppematerjalid, digitaalsed õppematerjalid, e-õppevara, veebipõhised õppematerjalid, sisupaketid, avatud õppematerjalid. [6]

Repositoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Repositoorium ehk andmebaas, mis on mõeldud digitaalsete õppematerjalide hoiustamiseks. See andmebaas võimaldab kõiki materjale organiseerida, klassifitseerida ja otsida metaandmete järgi.

Repositooriumi lisatud õppematerjale tuleb varustada metaandmete ja võtmesõnadega – see hõlbustab materjali leidmist ning taaskasutamist. [7]

Referatoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Referatoorium on üks repositooriumi eriliike. Referatooriumide puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid. Õppematerjal ise paikneb kas mõnes teises repositooriumis või autori isiklikul veebilehel. Antud andmebaasi puhul on eeliseks see, et autor saab paindlikult materjale täiendada. Puuduseks aga on see, et metaandmed võivad olla aegunud ning viited ei tööta. [8]

Eestikeelsed repositooriumid ja referatooriumid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Koolielu on Tiigrihüppe SA hallatav haridusportaal. Õppematerjale saavad lisada kõik portaali kasutajad, kuid enne avaldamist vaadatakse need üle lehe ainemoderaatori poolt.
  • HITSA Innovatsioonikeskuse repositoorium on mõeldud kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õppejõudude poolt koostatud õppematerjalide kogu. Kõik materjalid on avaldatud Creative Commonsi litsentside alusel.
  • Tartu Ülikooli repositoorium sisaldab üle 600 Tartu Ülikooli õppejõudude koostatud õppematerjali, õpiobjekti ja õppevideo.
  • E-koolikott on keskkond, kust võib leida õppeainete kaupa õppematerjale. Keskkonnas on õppematerjale alus-, üld- ja kutseharidusele.
  • TTK varamu on digitaalsete õppimist ja õpetamist toetavate ressursside kogum (Tallinna Tehnikakõrgkooli õppetööga seotud õpikud, õppevideod, loengusalvestused, pildid, interaktiivsed harjutused, lühikursused ja lõputööd).

Ülemaailmseid repositooriume ja referatooriume näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

  • MERLOT II – enamik õppematerjale on inglise keeles ning on mõeldud kõrghariduses kasutamiseks.
  • OpenStax CNX sisaldab lisaks õppematerjalidele ka veebipõhiseid vahendeid õppematerjalide loomiseks.
  • Khan Academy on videoloengute repositoorium, mis sisaldab videoloenguid ja neid täiendavaid õppematerjale. Videoloenguid on võimalik vaadata ka subtiitritega. Eestis tegeleb Khan Academy videote tõlkimise ja originaalvideote loomisega MTÜ KAE Kool.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mis on digitaalne õppematerjal? https://oppevara.hitsa.ee/kvaliteet/#mis-on-digitaalne-oppematerjal
  2. Digitaalne õppematerjal https://oppevara.hitsa.ee/kvaliteet/#mis-on-digitaalne-oppematerjal
  3. Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. In P. T. Northrup (Ed.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (pp. 1–15). Hershey, PA: IGI Global.
  4. L’Allier, J. J. (1997). Frame of Reference: NETg’s Map to Its Products, Their Structures and Core Beliefs. http://web.archive.org/web/20020615192443/http://www.netg.com/research/whitepapers/frameref.asp
  5. EEE (2002). Draft Standard for Learning Object Metadata. http://ltsc.ieee.org/wg12/files/LOM_1484_12_1_v1_Final_Draft.pdf
  6. Õpiobjekt https://sisu.ut.ee/opiobjekt/1-mis-%C3%B5piobjekt
  7. Repositooriumid https://www.tlu.ee/opmat/eope/eoppe_a_o/ppematerjalide_repositooriumid.html
  8. E-õpe ja digitaalsed õppematerjalid https://www.slideshare.net/hanspoldoja/epe-ja-digitaalsed-ppematerjalid-presentation.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]