Digitaalne õppevara

Digitaalne õppevara ehk digiõppevara, mis hõlmab õppeotstarbelist tarkvara ja digitaalset õppematerjali. Digitaalsel kujul avaldatud õppematerjal võib olla näiteks e-õpik, õpiotstarbeline veebivideo ja mobiilirakendus, õpimäng, e-tööleht, veebipõhine test, õpiobjekt.

Digitaalne õppematerjal

Digitaalne õppematerjal on digitaalsel kujul levitatav õppeotstarbeline materjal, mis sisaldab teksti, graafilisi ja multimeediumi elemente. Digitaalseks õppematerjaliks võib olla näiteks esitlus, video- või audioloeng. Õppematerjal võib olla loodud vaid ühe kindla tegevuse toetamiseks kui ka tervikliku ja iseseisvana. Õppematerjal ei eelda mingi muu materjaliga koos kasutamist.

Kvaliteetse digitaalse õppematerjali loomisel lähtutakse LORI-mudelist:

• õppimist toetav – materjal vastab sihtrühma vajadustele, on sobivas mahus ning sõnastab õpitulemused;
• sisult kvaliteetne – materjal on keeleliselt ja ainealaselt korrektne;
• motiveeriv – materjal on õppija jaoks kaasav, arvestab õppija eelteadmistega ning toetab õpioskuste arendamist;
• kohandatav – sobib kasutada erinevates õpiolukordades ning erineva taustaga õppijate suhtes;
• interaktiivne – õppijal on võimalik ise juhtida materjali kasutamist ning saada tagasisidet;
• autoriõigusi järgiv – õppematerjal järgib autoriõiguse seadust;
• kasutajasõbralik – materjal on visuaalselt korralik, intuitiivselt navigeeritav ja sobib ka erivajadustega õppijale;
• tehniliselt korrektne ja ühilduv – materjali on võimalik kasutada levinumate operatsioonisüsteemide, tarkvara ja seadmetega;
• leitav – õppematerjal on avalikustatud ja varustatud metaandmetega.

Õpiobjekt

Mõistet "õpiobjekt" on maailmas defineeritud mitmeti. Õpiobjekti mõiste pärineb 1992. aastast ja definitsioon tekkis, kui e-õppe ekspert Wayne Hodgins tuli mõttele õppematerjale lihtsalt ja standardiseeritud viisil väiksematest osadest kokku panna ning erinevates õpisituatsioonides taaskasutada. 1997. aastal pakkus J. L'Allier õpiobjekti definitsiooniks: "väikseim iseseisev õpikogemus, mis sisaldab eesmärki, õpitegevust ja hindamist".

2002. aastal valminud õpiobjektide metaandmete standard IEEE (Learning Object Metadata) defineerib õpiobjekti kui "mistahes digitaalset või mittedigitaalne objekti, mida võib kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses" . Sarnane definitsioon oli kasutusel ka 1998. aasta standardi esimestes mustanditest, kuid see tähendaks seda, et sisuliselt võiks selle definitsiooni alusel õpiobjektideks pidada peaaegu kõike.

Eestis kasutatakse terminit õpiobjekt kui elektroonilist õppematerjali, millele on juurde lisatud õppematerjali iseloomustavad metaandmed (näiteks õpiobjekti nimetus, autor, teema, eriala, mille õpetamisel seda kasutada, programm, millega õppematerjal tehtud jne.) Samuti on paralleelselt õpiobjekti mõistega kasutusel mõisted: e-õppematerjalid, elektroonilised õppematerjalid, digitaalsed õppematerjalid, e-õppevara, veebipõhised õppematerjalid, sisupaketid, avatud õppematerjalid.

Repositooriumid ja referatooriumid

Repositoorium ehk andmebaas, mis on mõeldud digitaalsete õppematerjalide hoiustamiseks. See andmebaas võimaldab kõiki materjale organiseerida, klassifitseerida ja otsida metaandmete järgi. Repositooriumi lisatud õppematerjal tuleb varustada metaandmete ja võtmesõnadega – see hõlbustab materjali leidmist ning taaskasutamist.

Referatoorium on üks repositooriumi eriliike. Referatooriumide puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid. Õppematerjal ise paikneb kas mõnes teises repositooriumis või autori isiklikul veebilehel. Antud andmebaasi puhul on eeliseks see, et autor saab paindlikult materjale täiendada. Puuduseks aga on see, et metaandmed võivad olla aegunud ning viited ei tööta.

Eestis

• Koolielu on Tiigrihüppe SA hallatav haridusportaal. Õppematerjale saavad lisada portaali kõik kasutajad, kuid enne avaldamist vaadatakse need üle lehe ainemoderaatori poolt.
• HITSA Innovatsioonikeskuse repositoorium on mõeldud kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õppejõudude poolt koostatud õppematerjalide kogu. Kõik materjalid on avaldatud Creative Commonsi litsentside alusel.
• Tartu Ülikooli repositoorium sisaldab üle 600 Tartu Ülikooli õppejõudude koostatud õppematerjali, õpiobjekti ja õppevideo.
• E-koolikott on keskkond, kust võib leida õppeainete kaupa õppematerjale. Keskkonnas on õppematerjale alus-, üld- ja kutseharidusele.
• Tallinna Tehnikakõrgkooli varamu on digitaalsete õppimist ja õpetamist toetavate ressursside kogum (Tallinna Tehnikakõrgkooli õppetööga seotud õpikud, õppevideod, loengusalvestused, pildid, interaktiivsed harjutused, lühikursused ja lõputööd).

Maailmas

• MERLOT II – enamik õppematerjale on inglise keeles ning on mõeldud kõrghariduses kasutamiseks.
• OpenStax CNX sisaldab lisaks õppematerjalidele ka veebipõhiseid vahendeid õppematerjalide loomiseks.
• Khan Academy on videoloengute repositoorium, mis sisaldab videoloenguid ja neid täiendavaid õppematerjale. Videoloenguid on võimalik vaadata ka subtiitritega. Eestis tegeleb Khan Academy videote tõlkimise ja originaalvideote loomisega MTÜ KAE Kool.

Välislingid

• Digitaalse õppevara juhendmaterjal
• Koolielu
• HITSA Innovatsioonikeskuse repositoorium
• Tartu Ülikooli repositoorium
• E-koolikott
• TTK varamu
• MERLOT II
• OpenStax CNX
• Khan Academy