Dieet
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Dieet on ravitoitumine, eriti teatud piirangutega toitumisrežiim, mille eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms.
On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist. Tsöliaakiahaiged peavad pidama gluteenivaba dieeti, suhkurtõve põdejad vähese suhkru- ja tärklisesisaldusega dieeti, neeruhaiged väikese soolasisaldusega dieeti, südamehaigetele soovitatakse väikese soola- ja kolesteroolisisaldusega dieeti jne. Usundilistest või eetilistest põhimõtetest tingitud toiduvaliku piiramist ei nimetata tavaliselt dieedi pidamiseks.
Enamiku dieetide eesmärgiks on aga kehakaalu vähendamine. Toiduga saadud energia, mida organism ei suuda ära tarvitada, talletatakse rasvarakkudes ja see põhjustab kehakaalu tõusu. Kui toidust saadav energiakogus on aga väiksem kui kogu energiatarve keha soojendamiseks, liigutamiseks, kasvamiseks jne, võtab organism kasutusele rasvarakkudesse talletatud varud ja kehakaal väheneb. Et kaotada 1 kg keharasva, on vajalik energiadefitsiit u 32 000 kJ (u 7650 kcal).
Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ja füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus ja muud tervisehäired. Samal ajal on inimkeha iluideaal muutunud järjest saledamaks. See on suurendanud nõudlust tõhusate dieetide järele ning avanud võimalused laialdaseks sellealaseks äritegevuseks. Siiski mitte kõik dieedid ei anna reklaamitavat tulemust ega oma teaduslikku põhjendust ning mõned neist võivad olla tervisele ohtlikud.
Senistel andmetel ei anna näiteks ülimadala kalorsusega kiirdieedid püsivat tulemust, kuna toiduenergia järsk piiramine aeglustab ainevahetust ning tõhustab energiakasutust – organism läheb üle säästurežiimile. Selle tagajärjeks on, et dieedi lõppedes tavapärasele toitumisele naasmine põhjustab kehakaalu tõusu, mis sunnib peatselt uuele dieedile. Niisugust tsüklit on piltlikult nimetatud jojo-dieeditamiseks. Samuti võib väga range dieedi pidamine põhjustada organismile eluliselt vajalike toitainete puudujääki ning muid soovimatuid kõrvalnähte, mh depressiooni, kõrgenenud ärrituvust, kurnatust, töövõime langust.
Lisaks kiirdieetidele on meedias ja kirjanduses reklaamitud üksikute toiduainete (näiteks greip, ananass) väidetavatel kaalulangetavatel omadustel põhinevaid dieete. Tuntud on ka toitainete kombineerimisel põhinevad dieedid, teatud toitainegruppide tarbimist piiravad dieedid, veregrupil põhinevad dieedid, teatud regiooni või ajalooperioodi tüüpilise toidu dieedid ning arvukalt muid. Dietoloogide seas puudub nende suhtes üksmeelne heakskiit. Praegu valdava seisukoha järgi annab vähima terviseriskiga püsivaima tulemuse toitumisharjumuste järkjärguline mõõdukas püsiv muutmine väiksema toidukoguse ja/või energiasisalduse suunas koos regulaarse füüsilise aktiivsusega.
Et toitumisharjumuste püsiv muutmine on enamikule inimestele raske, on dieedipidajatele loodud mitmesuguseid ärilisi ja mittetulunduslikke tugigruppe.
Dieete
[muuda | muuda lähteteksti]- Atkinsi dieet
- Beverly Hillsi dieet
- Dr Hay dieet
- Hollywoodi dieet
- Kapsasupidieet
- Makrobiootiline dieet
- South Beachi dieet
- Tsoonidieet
- Vahemere dieet
- Valgudieet
- Veregrupidieet
- DNA-dieet
- Pevzneri dieedid[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Dieet |