Deltuva

Allikas: Vikipeedia
Deltuva
leedu Deltuva
poola Dziewałtów
Vapp
Deltuva vapp
Elanikke 513 (2011)[1]
Koordinaadid 55° 14′ N, 24° 40′ E
Deltuva (Leedu)
Deltuva

Deltuva on alev Leedus Ukmergė rajoonis, Deltuva valla halduskeskus. Alev asub Armona jõe ääres.

Deltuvas on põhikool, postkontor, kultuurimaja, seltsimaja ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on Deltuva lahingu memoriaalkompleks, XVI sajandil ehitatud ning 1946. aastal maha põlenud kalvinistide kiriku varemed ning 1752. aastal ehitatud ja 1872. aastal ümber ehitatud katoliku kirik. Alevi kirdeosas asub Deltuva lohukivi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Juba Ipatjevi kroonikas on nimetatud leedulaste Deltuva muinasmaakonda, umbkaudu kroonika ajast pärinevad ka sealsed muinaskalmed. Deltuvat ennast mainitakse esimest korda aastal 1219. Kättemaksuks Mindaugase tapmise eest liitis Vaišvilkas sealsed maad Leedu suurvürstiriigiga. Deltuva maad (land Dewilto[w]) mainitakse ka aastal 1385 ristisõdijate kroonikates, tegemist on tõenäoliselt praeguse asula ümbruskonnaga. Hiljem kandis asula kroonikates nime Dewiltau.[2]

Sealset mõisat on esmamainitud 1434. aastal; toona oli tegemist riigimõisaga. XV sajandil kuulus see Valimantaitistele ja Kęsgailadele. Seal sündis ka Mykolas Kęsgaila. 1444. aastal rajati Deltuvasse esimene katoliku kirik.

XVI sajandi algul läks alev Radziwillide valdusse. Alevi staatse kohta on esimesed teated aastast 1560. Aastal 1570 rajasid Radziwillid alevisse ka kalvinistide kiriku, mille juures hakkas tegutsema kihelkonnakool. Aastast 1681 oli Deltuva Ogińskite valduses. Õiguse pidada laata sai alev aastal 1744.[2] XVIII sajandi algul hakkas alevis tegutsema ka katoliiklik kihelkonnakool, mis suleti XIX sajandi keskpaigas.

28. juunil 1812 toimus alevi all Deltuva lahing. Tsaariajal oli alevi benekeelseks nimekujuks kas Девельтово,[3] Дзевалтово, [4] Дзевалтовъ või Дзiевялтовъ.[5] XIX sajandil läks alev Tyszkiewiczite valdusse.[6] Deltuva põles aastal 1950 ja uuesti aastal 1937. aastal 1867 nimetati Deltuva Vilno kubermangu kuberneri Konstantin Kaufmani auks ümber Konstantinovoks, seda nime kandis alev aastani 1914. Aastast 1905 oli sealne mõis riigimõisa staatuses.

Aastal 1919 toimus alevi all Leedu Vabadussõja üks esimesi lahinguid, kus osales esimest korda leedu suurtükivägi. Toona asus Deltuva vanas kiriklas Nõukogude vägede staap, mille pihta Leedu suurtükiväelased ka tule avasid. Bolševike staapi hävitada ei õnnestunud, ent hoone sai ise sedavõrd kannatada, et selle asemele rajati uus kiriklahoone. Vanemale majale on tänapäeval asetatud mälestustahvel.

Teise maailmasõja ajal hävis alev peaaegu täielikult. Sõja järel tegutsesid selle ümbruskonnas Leedu metsavennad. Nõukogude ajal oli Deltuva kohaliku kolhoosi keskasulaks.

  • Armona jõgi
    Armona jõgi
  • Kalvinistide kiriku varemed
    Kalvinistide kiriku varemed
  • Mälestustahvel pastoraadi seinal.
    Mälestustahvel pastoraadi seinal.
  • Deltuva
    Deltuva
  • Kool
    Kool
  • Kabel Deltuva kalmistul
    Kabel Deltuva kalmistul
  • Kiriklahoone
    Kiriklahoone
  • Seltsimaja
    Seltsimaja
  • Deltuva lahingu mälestusmärk
    Deltuva lahingu mälestusmärk

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ [1]
  2. ↑ 2,0 2,1 Дзявалтаў // Вялікае княства Літоўскае: Энцыклапедыя. У 3 т. / рэд. Г. П. Пашкоў і інш. Kd. 3: Дадатак А — Я. — Мінск: Беларуская Энцыклапедыя, 2010. Lk. 200
  3. ↑ Девельтово. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 10 (19) : Давенпорт — Десмин. С.-Петербургъ, 1893., 240 lk.
  4. ↑ Дзевалтово. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, kd. 10А (20) : Десмургия — Домициан. С.-Петербургъ, 1893., 564 lk.
  5. ↑ Дзевалтовъ. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 2 (Дабанъ — Кяхтинское Градоначальство). СПб, 1865, 57 lk.
  6. ↑ http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_XV_cz.1/465

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Deltuva&oldid=6482499"