Deltaplaan

Allikas: Vikipeedia
Delta-kujulise tiivaga lennuvahend vahetult enne liuglemise algust
(A) rünkpilv
(1) päikesekiirgusest soojenenud õhk maapinna kohal
(2) ümbritsevast õhust soojem õhk tõuseb
(3) jahenenud õhk laskub (konvektiivliikumine)

Deltaplaan ehk lohelennuk on ülikerglennunduses kasutatav õhusõiduk.

Deltaplaani piloot stardib enamasti jalgadelt. Enamik tänapäeva deltaplaane kujutab endast tiiba, mille kangas on pingule tõmmatud alumiiniumist või süsinikkiust raamile. Piloot on kinnitatud rakmetesse, mis on omakorda kinnitatud tiiva külge. Piloot juhib tiiba, suunates kehakaalu vastassuunas kolmnurksele juhtraamile ehk trapetsile. Tänapäeva deltaplaanidel kasutatakse vahel ka lennukitelt pärinevaid tiivapindade juhtimissüsteeme.

Spordiala algusaegadel kujutasid lennud endast lühikest allaliuglemist väikeselt künkalt. Tänapäeva deltaplaanid võimaldavad pilootidel lennata tunde, tõusta kerkivate soojade õhuvoolude abil tuhandete meetrite kõrgusele, teha vigurlendu ja lennata sadade kilomeetrite kaugusele.

Eestis kontrollib deltaplaani pilootide lennutegevust Eesti Lennuspordi Föderatsioon.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välisviited[muuda | muuda lähteteksti]