Dabrel

Dabrel (ka Dobrel) oli Henriku Liivimaa kroonika järgi Sattesele piirkonna valitseja 13. sajandi alguse Turaidas. Satteselet Koiva vasakul kaldal on nimetatud ka "Dabreli osaks", vastandina paremal kaldal asunud "Kaupo osale". Samamoodi kutsutakse kroonikas Sattesele linnust "Dabreli linnuseks" ja seda ka pärast ta enda surma. Dabreli tegevusest on teada eelkõige Liivi ristisõja kontekstis.

Nime etümoloogia

Dabreli nimi tuleb lingvistide arvates balti päritolu sõnast dabrs, mis tähendab "hea", "julge".

Võitlused ristisõdijatega

Dabrelit on kroonikas nimeliselt esmamainitud seoses 1206. aasta ristisõdijate ja semgalite ühise kättemaksuretkega Turaidasse, kus üks osa väest ründas tema linnust. Seetõttu võib eeldada, et ta osales juba varem Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu vastases sõjategevuses. Linnuse kaitsjaid julgustavale Dabrelile omistab kroonika piiblist pärit lause "Olge vaprad, vilistid, ja võidelge, et mitte orjata heebrealasi". Kuna ründajate katsed linnust vallutada edu ei toonud, siis pöörduti peagi ümbruskonda rüüstates tagasi.

Alistumine

Hoolimata Sattesele linnuse edukast kaitsmisest suutsid ristisõdijad teistes lahingutes, nt järgnenud Holmi linnuse piiramisel, millest ka turaidalased ja nende hulgas ilmselt ka Dabrel osa võtsid, oma jõudu piisavalt tõestada. Nii otsustasid 1207. aastal kõik liivlaste alad, sh Dabreli Sattesele, Riia piiskopilt rahu ja ristimist paludes end tema võimu alla anda. Satteseles viis ristimise läbi preester Daniel, kes kroonika järgi Dabreli linnuse juures lahkesti vastu võeti. 1207. aasta Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu vahelise leppega läks viimase kätte ilmalik võim Satteseles.

Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu võimu all

Järgnevalt on kroonikas Dabrelit mainitud, kui ta osales 1210.–1211. aasta vahetuse paiku ristisõdijate ja nende liitlaste sõjakäigul Soontaganasse. On aga tõenäoline, et Dabrel oli ka nende turaidalaste hulgas, keda kroonikas äraandlikeks nimetatakse ja kes samal ajal olid võimaluse tekkimisel valmis liituma kuralaste ja ugalastega Riia linna vastu.

Dabrel suri 1211. aasta lõpul puhkenud katkuepideemia ajal.

Allikad

• Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982.
• Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.
• Zemītis, Guntis. Dabrelis un viņa Sateseles pils, avaldatud livones.net