Cyrano de Bergerac (Tamberg)

"Cyrano de Bergerac" on Eino Tambergi 1974. aastal kirjutatud kolme vaatuse ja epiloogiga ooper.

Ooperi libreto kirjutas Jaan Kross, kes võttis aluseks Edmond Rostandi värssdraama (1897).

Ooperit on hinnatud 20. sajandi üheks õnnestunumaks ja kaunimaks eesti ooperiks. See on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti ooper. 1999. aastal esitati seda Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) ooperiprogrammi vahendusel miljonitele kuulajatele.

Ooperi esiettekanne toimus 2. juulil 1976 Estonia teatris. Selle pikkus vaheaegadeta on veidi alla kahe tunni.

Peaosi esitasid Tiit Kuusik, Teo Maiste või Voldemar Kuslap (Cyrano), Margarita Voites, Anu Kaal või Maarja Haamer (Roxane), Hendrik Krumm või Rostislav Gurjev (Christian), Mati Palm, Ervin Kärvet või Ahti Männik (de Guiche). Esietendust dirigeeris Peeter Lilje. Estonias on ooperit taaslavastatud 1995., 1999. (külalissolistidega, salvestus) ja 2005. aastal (teatraliseeritud etendus). Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio ning Rahvusooper Estonia koostööprojektina esitati ooperit 25. aprillil 2017 Estonia laval. 22. aprillil 2023 tõi ooperi esmakordselt oma lavale Tartu teater Vanemuine, kus selle lavastas Mare Tommingas. Tomminga versioonis on ooper kahevaatuseline, võrreldes originaaliga on tehtud muutusi ka muusikalises osas.

Samal teemal on komponeerinud ooperid Leopold Damrosch (1913), Franco Alfano (1936), Romuald Twardowski (1962) ja David DiChiera (2007), opereti Victor Herbert (1899) ja muusikali Ad van Dijk (1992).

Tegelased

• Cyrano de Bergerac (bariton)
• Roxane (sopran)
• kadett Christian de Neuvillette (tenor)
• krahv de Guiche (bass)
• poeet Rague­neau (tenor)
• Lise (sopran)
• Le Bret (bass)
• kapten Castel-Jaloux (bariton)
• Seltsidaam (metsosopran)

Sisukokkuvõte

Tegevus toimub 17. sajandi keskel Pariisis ja lahingulaagris Arrasi all. Poeet ja kadett Cyrano on armunud ilusasse seltskonnadaami, oma nõosse Roxane’i. Kuid ta ei julge seda talle öelda, sest häbeneb oma suurt nina. Cyrano on tuntud osava mõõgakäsitlemise poolest. Poeet Lignière on teinud pilkelaulu võimukast ülikust krahv de Guiche’ist, kelle lähenemiskatseid on Roxane tõrjunud. Krahv on ähvardanud poeeti tappa. Cyrano astub poeedi kaitseks välja ja saab võidu.

Hiljuti Pariisi tulnud noor kadett Christian on samuti huvitatud Roxane’ist. Roxane määrab aga kohtamise Cyranoga, kuid räägib talle seal oma armastusest ilusa Christiani vastu ja palub Cyranol Christiani gaskoonlaste pilkamiste eest kaitsta. Christian aga hakkab Cyranod tema nina pärast aasima. Cyrano hoiab end tagasi, kuna Roxane on ju palunud hoopis noort kadetti kaitsta. Cyrano räägib Christianile, et neiu ootab talt kirja ja lubab kehva sõnaseadmisoskusega Christiani aidata. Ta ongi juba ise kirjutanud kirja Roxane’ile.

Christian meelitab Roxane’i tema maja ees sõnadega, mis Cyrano on talle enne kohtamist suhu pannud. Roxane on võlutud, teadmata, et tegelik autor on Cyrano. Krahv de Guiche tahab saata Cyrano ja Christiani lahingusse gaskooni kompanii koosseisus. Roxane palub krahvi jätta noormehed Pariisi. Christian tüdineb võõraste mõtete kasutamisest ja räägib Roxane’iga oma sõnadega. Neiu on kuuldust sügavalt pettunud ja lahkub. Cyrano päästab olukorra ja laenab taas Christianile oma vaimu.

Kaputsiini munk toob Roxane’ile krahvi kirja. Roxane loeb selle valjusti ette ja moonutab selle sisu. Kirjas seisvat, nagu käskivat krahv Roxane’il Christianiga otsekohe abielluda. Munk paneb Roxane’i ja Cristiani paari, mis ajab de Guiche’i raevu. Ta saadab Cyrano kompanii lahinguväljale, kus see satub piiramisrõngasse. Cyrano saadab igal hommikul Christiani nimel kirja Roxane’ile. Roxane tuleb oma seltsilise Ragueneau’ga üllatuslikult läbi rinde sõdurite juurde, et neile rikkalikku õhtusööki pakkuda. Christianile saab selgeks, et tegelikult armastab Roxane Cyrano vaimu, mitte tema ilu. Ta käsib Cyranol neiule kõik ära rääkida.

Alanud lahingus saab Christian surma. Roxane läheb kloostrisse. Seal on teda 15 aasta jooksul iga nädal külastanud Cyrano. Kuid ühel päeval jääb ta hiljaks. Ragueneau näeb pealt, kuidas Cyranole pillatakse ühest aknast pähe tammepakk. Cyrano saabub ja ei räägi juhtunust Roxane’ile midagi. Ta annab neiule lugemiseks viimase kirja Christianilt. Kuna ta teab kirja peast, loeb ta seda pimeduses ette veatult. Roxane mõistab alles nüüd asjade tegelikku seisu. Cyrano sureb tammepakust saadud vigastustesse.

Peamised muusikanumbrid

• Christiani kavatiin „Lalalaa...”
• Cyrano arioso „Ta on kell seitse siin...” ja aaria „See neetud kaputsiin”
• Roxane’i ja Cyrano duett „Kabelisse tõtta nüüd”
• meeskoor „Ju-huu, ho-hoo, he-hee”
• Roxane’i aaria „Ju õhtune on õu ja loojang läheb taeva”
• Cyrano, Christiani ja Roxane’i rõdustseen „Arm kasvab põues mul”
• Castel-Jaloux’ arioso „Kui imelised on need kodunurga lood”
• Roxane’i ja Cyrano kirjastseen „Christiani koltund kirja all”.

Salvestised

Heliplaat: „Cyrano de Bergerac”, CPO, Saksamaa, 2004. Osades: Sauli Tiilikainen (Cyrano), Mia Huhta (Roxane), Mati Kõrts (Christian), Jassi Zahharov (de Guiche), Rauno Elp (Castel-Jaloux).