Codex Sinopensis

Codex Sinopensis on 6. sajandi kreekakeelse evangeeliumi fragment, kirjutatud purpurpärgamendile ja illumineeritud. Nagu Rossano evangeelium on see miniatuuride stiili alusel dateeritud 6. sajandi keskpaika, kuigi Rossano käsikirja peetakse ka mõnevõrra varasemaks.

43 käsikirjalehte asub of Pariisis Prantsusmaa Rahvusraamatukogus (Bibliothèque Nationale of the Manuscrits occidentaux, Supplement Grec. 1286).

Kirjeldus

Sinope käsikirjast on säilinud 44 lehte mõõdus umbes 30 cm × 25 cm. Tekst on kirjutatud ühe veeruna, purpurpunaseks värvitud pärgamendile hõbe- ja kuldtindiga. Kirjutatud on väga suurte untsiaaltähtedega. Käsikiri on täis tekstikatkestusi. Teksti all on veeru laiused mitmevärvilised raamistuseta miniatuurid, mis stiililt sarnanevad Rossano purpurkäsikirja miniatuuridega.^[1]

Sisu

Tekst sisaldab Matteuse evangeeliumist järgimisi katkeid: Mt 7:7-22; Mt 11:5-12; Mt 13:7-47; Mt 13:54-14:4.13-20; Mt 15:11-16:18; Mt 17:2-24; Mt 18:4-30; Mt 19:3-10.17-25; Mt 20:9-21:5; Mt 21:12-22:7.15-24; Mt 22:32-23:35; Mt 24:3-12.^[2]

Käsikirjaosas on viis miniatuuri:

Herodese pidu ja Ristija Johannese surm (fo 10 verso)
viie tuhande inimese toitmine (fo 11 recto)
nelja tuhande inimese toitmine (fo 15 recto)
Jeeriku pimeda tervendamine (fo 29 recto)
viigipuu needmine (folio 30 verso).^[2]

Nagu Rossano käsikirjas, millega Codex Sinopensis on stiili ja paleograafia poolest seotud, saadavad iga evangeeliumi-illustratsiooni Vana testamendi figuurid, kes esitavad õrvutusi evangeeliumitekstiga. Näiteks stseenis, kus Kristus ravib Jeeriko pimeda (Mt 20:31-34), on servadel Taaveti ja Jesaja kujud kirjarullidega Vana testamendi tekstidega: "tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale" (Ps 139:5) ja "siis avanevad pimedate silmad" (Js 35:5).^[1]

Ajaloost

Käsikiri oli Euroopa uurijatele tundmatu 1899. aastani, mil Prantsuse ohvitser John de la Taille ostis selle Sinopes vanalt Kreeka naiselt. Prantsusmaa Rahvusraamatukogus publitseeris Henri A. Omont 1901. aastal sellest täpse untsiaalkirjas koopia koos ümberkirjutusega raamatukogu väljaandes vanade käsikirjade kohta^[3]. Samal aastal ilmus sellest artikkel väljaandes Journal of Theological Studies, kus märgiti ära käsikirja sarnasus Rossano koodeksiga ^[2].

Analüüs

Tegelased miniatuuridel on maalitud peenelt ja õrnalt, pildikeel on narratiivirikas, žestid ja pilgud väljendavat innukust ja pinget. Võrreldes Viini Genesise ja Rossano koodeksi piltidega on nad lakoonilisemad, figuurid on maalitud otse purpurtaustale ja maastikku ning arhitektuuri on kujutatud vähem.^[1]

Käsikiri on üks hinnalisemaid hilisantiigi purpurkäsikirju ning selle materjale ja värvaineid on mitteinvasiivselt analüüsitud. Tähelepanuväärne on puhta sinise ultramariini ja puhta kulla kasutus tindis ja miniatuuris, mis näitab käsikirja kõrget väärtust. Lisaks on see üks varasemaid ultramariinpigmendi kasutamise näiteid Euroopa kunstis. Pärgamendi purpurivärvi andis orsell, mitte tüürose purpur, nagu algul arvati (ka selles sarnaneb Sinope käsikiri Rossano käsikirjaga).^[4]

Viited

Välislingid

[codex-sino-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Codex Sinopensis. - The Byzantine Legacy

[ReferenceA-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Codex Sinopensis (O, 023). - J. Snapp. The Text of the Gospels

[3] Notice sur un très ancien manuscrit grec de l'Evangile de saint Matthieu, en onciales d'or sur parchemin pourpré et orné de miniatures, conSERVÉ k la Bibliothèque nationale (n° 1286 du Supplément grec), par M. H. Omont. - Notices et extraits des manuscrits de la Bibliothèque nationale et autres bibliothèques. Académie des inscriptions et belles-lettres. - archive.org

[4] M. Aceto, E. Calà, A. Agostino, G. Fenoglio, M. Labate, C. Förstel, C. Denoël, A. Quandt. Non-Invasive Study on the Sinope Gospel. - Heritage 2020, 3(4), 1269-1278; https://doi.org/10.3390/heritage3040069

[1]

[2]

[3]

[4]