Kuldtint
Kuldtint on sulega kirjutamiseks kasutatav vedelik, mida saadakse segades kirjutamiseks kasutatava tindi või vedela värvi sisse kullast tehtud metallikfefekti andvat pigmenti. Samal viisil on kasutatud hõbedat hõbetindi tegemiseks. Kullatindiga detailide maalimise tehnikat käsikirjades nimetatakse krüsograafiaks[1].
Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
Kuldtindi valmistamine on sama vana kui lehtkulla tootmine, mille tootmisjäägid kasutati ära kuldvärvi või kullaga segatud laki valmistamiseks. Kullapuru valmistamiseks on ajaloo jooksul kasutatud eri tehnoloogiaid ja juba küllaltki varakult püüti kulda osaliselt asendada või järele aimata odavamate materjalidega, nagu näiteks messingiga. Üks tehnoloogiaid, mida kasutati, oli kulla amalgaamimine elavhõbeda abil vedelaks tinktuuriks, mida sai kasutada sulega kirjutamiseks. Kuldtindiga sulejoonis nühiti poleerimiskiviga läikima nagu lehtkullatud pinnadki.
Inglise ja saksa keeles kasutatav nimetus kullapurust tehtud kuldvärvi kohta (Muschelgold, shell gold) on tulnud merekarpidest, milles seda värvi keskajal hoiti ja transporditi[2][3].
Tänapäeval kalligraafias ja dekoratiivkunstides kasutatavad kullakarva helgiga pigmendid ja värvid põhinevad mitte kullal, vaid eri värviga pronksipulbritel. Need on hinnalt soodsad ja annavad kuldtindile sarnaneva efekti, kuid selle värvi pinda ei saa läikivaks poleerida ja selle sära ei kesta aastasadu nagu ehtsa kuldtindi puhul.