Cirrus tractus

Allikas: Vikipeedia
Cirrus tractus niitjate kiudpilvede (Cirrus fibratus) taustal
Taevas ilma kondensatsioonijälgedeta ja koos nendega Würzburgis
Kondensatsioonijäljed Narvas 3. juulil 2010

Cirrus tractus (lühendatult Ci tractus või Ci trac) ehk Cirrus aviaticus (Ci aviaticus) on lennukite kondensatsiooni- ehk kondensjälgedest ehk kondensjoomidest tekkiv kiudpilvede alamliik. Eesti keeles on seda nimetatud ka joonpilveks[1].

Neid on rohkesti suurte lennuväljade ümbruses, näiteks Frankfurdis, Pariisis, Amsterdamis, Londonis ja Münchenis. [2]

Cirrus tractus tekib harvem kui temaga sarnane kiudrünkpilvede alamliik Cirrocumulus tractus ehk Cirrocumulus aviaticus. [3]

Cirrus tractus tekib lennuki taha moodustuvast kondensatsioonijäljest kõrgusel üle 5 km maapinnast. Lennukikütuse, mille moodustavad orgaanilised ühendid, põlemisel tekkivad heitgaasid koosnevad peamiselt süsihappegaasist ja veeaurust. Sellel kõrgusel on õhutemperatuur väga madal (erandjuhtudel kuni –40...–60 °C). Kui niisuguse külma kätte satub suur hulk veeauru, siis selles piirkonnas muutub õhk veeaurust küllastunuks, õhuniiskus tõuseb teisele poole kastepunkti. Veeaur jahtub kiirelt ja kondenseerub ning tekivad veepiisakesed või jääkristallid. Need toimivad katalüsaatorina, olles kondensatsioonituumadeks, millele veeaur saab koguneda, ja neile kondenseerub suur osa õhus olevast veeaurust. Tekkivad kristallid või tilgakesed moodustavadki pilve, mis on esialgu pikk ja kitsas.

Kui õhk on piisavalt niiske, siis tekkinud kondensatsioonijäljed ei aurustu, vaid kujunevad pilvedeks. Külma õhu tõttu tekivad sagedamini jääkristallid ja isegi kui tekivad veepiisakesed, jäätuvad need väga kiiresti. Kui õhk on väga niiske, siis tekkinud pilv laieneb ja võib katta suure osa taevast. Aga kui õhk on kuiv, siis kondensatsioonijälgi üldse ei moodustu või aurustuvad need pärast moodustumist kiiresti.[3]

Sellega seoses saab ilma ennustada: kaua püsivad ja laienevad jäljed näitavad õhuniiskuse suurenemist ja seega frondi või madalrõhkkonna lähenemist. Kiiresti lagunevad kondensatsioonijäljed näitavad, et püsib ilus ilm.

Mõnikord kaasnevad kondensatsioonijälgedega vikerkaar ja halonähud (ebapäike, halotükid).[3]

Kondensjälgede võimalik mõju kliimale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kondensatsioonijäljed ja Cirrus tractus nõrgendavad päikesekiirgust ja mõjustavad kliimat[2]. Et nad on läbipaistavad, siis päeval on nende mõju päikesekiirguse hajumisele väiksem kui nende mõju kasvuhoonegaasina öösel, mil nad hoiavad soojust kinni. Kokkuvõttes mõjuvad need pilved kliimale soojendavalt, eriti talvel.[3]

Külma ilmaga kondenseerub aur kergemini. Ehkki talvised lennud moodustavad lendude koguhulgast 22%, annavad nad poole lennukite ilma soojendavast mõjust. Ehkki öised lennud moodustavad lendude koguarvust 25%, annavad nad 80% lennukite ilma soojendavast mõjust.

Pärast Maailma Kaubanduskeskuse ründamist 11. septembril 2001 katkestati USA-s kolmeks päevaks kogu lennuliiklus. Seetõttu ei tekkinud USA-s kolmel päeval järjest ühtki Cirrus tractuse pilve. Neil päevadel oli õhutemperatuuri ööpäevane kõikumine USA-s 1,8 °C võrra suurem kui keskmiselt[3]. See oli suurim täheldatud ööpäevane temperatuurikõikumine USA-s viimase 30 aasta jooksul.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]