Charles Eugène de Croy

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
19. sajandi joonis Charles Eugène de Croy muumiast

Hertsog Charles Eugène de Croy, ka Charles Eugène de Croÿ ja Carl Eugen de Croy (1651 Roeulx30. jaanuar 1702 Tallinn) oli Austria ja Vene väejuht.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vanast Madalmaade hertsogisuguvõsast pärinev Charles Eugène de Croy astus juba noorena armeeteenistusse ning osales 1676. aastal Lundi lahingus Taani poolel. Hiljem teenis ta Austria armees ja võttis osa Türgi vastastest sõjakäikudest, muuhulgas osales ta Viini vabastamisel 1683. aastal ja Belgradi vallutamisel 1690. aastal. Oma teenete eest ülendati ta feldmarssaliks. 1697. aastal asus ta Venemaa teenistusse ja juhtis 1700. aastal Narva lahingus vene vägesid. Ta andis end rootslaste kätte vangi ja suri Tallinnas 1702. aastal.

Suurte võlgade tõttu rakendasid võlausaldajad vana seadust, mille järgi ei maetud hertsogit maha ja tema mumifitseerunud keha seisis Niguliste kirikus pea 200 aastat, olles populaarne vaatamisväärsus.[1]

Sõjaväeline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Charles Eugéne de Croy abiellus 1681. aastal krahvinna Wilhelmina Juliana van Bergh-s'Herenbergiga (1638–1714)

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Charles Eugéne de Croy Jacques Philippe de Croy Claude de Croy Eustache de Croy
Anne de Northout
Anne d'Estourmel Jean III d'Estourmel
Florence de Vieville
Johanna von Bronckhorst-Batenburg Johann Jakob von Bronckhorst-Batenburg Jakob von Bronckhorst
Gertrud von Millendonk
Marie Cleopha von Hohenzollern-Sigmaringen Karl II von Hohenzollern-Sigmaringen
Elisabeth van Pallant

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]