Cato Vanem

Allikas: Vikipeedia
Mаrcus Pоrcius Cаtо Vanem

Marcus Porcius Cato Vanem (234 eKr Tusculum149 eKr) oli Vana-Rooma suurkuju, kes on tuntud samavõrd nii riigitegelase kui ka kirjamehena. Tema hüüdnimi oli Censorius ('tsensor'). Teda on eristatud sama nime kandvast pojapojapojast Cato Nooremast ning teistest samanimelistest sugulastest ka lisanimega Sapiens ('tark'), Priscus ('muistne') või Major ('suurem; vanem'). Eesti keeles kasutatakse selleks lisanime Vanem.

Cato pärines plebeidest Porciuste soost, kellede esiisa kasvatas arvatavasti sigu (porcus). Rooma aristokraatia hulka pääses ta tänu hiilgavale sõjaväelisele ja tsiviilkarjäärile. Cato Vanem taotles vanade Rooma kommete säilitamist ja võitles poliitikuna mitteroomalike eluviiside, luksuse ja kreeka mõjude vastu.

Cato jõulises ja keelelt rikkas stiilis oli Itaalia folkloor põimunud kreeka kõnekunstiga. Oma "Algetega" ("Origines") pani ta aluse ladinakeelsele historiograafiale ja oli ladina proosa rajajaks. Ta mittesäilinud traktaat "Poeg Marcusele" olevat olnud isalikest manitsustest saadetud väike tollaste teadmiste entsüklopeedia. Ta tuntuim ja ainsana tervikuna säilinud töö on traktaat "Põlluharimisest" ("De agri cultura"), mis on ka varajaseim täielikult säilinud ladinakeelne proosateos. Selles kasutatakse ka esimest korda sõna cultura, millest pärineb sõna "kultuur". See 170ndatel eKr kirjutatud teos sai koos Kartaagost selle hävitamise aastal 146 eKr ära toodud ja tõlgitud Mago töödega juhiseks suurorjanduslike latifundiumite ülesehitamiseks, millel oli oma osa senise talupoegliku kultuuri laostamises ja proletaarse (varatute) kihi tekkes.

Panus majandusmõtte arendamisse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väliskaubanduse alal pooldas Cato teatavat protektsionismi, mida võib uusaja alguse merkantilismiga sarnaseks pidada: tarbimises eelistada omamaiseid saadusi ja sisse vedada üksnes seda, mida endal toota pole võimalik. Tulevat arendada eksportloomakasvatust, taotleda ekspordi ülekaalu impordist.


Tsitaate[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ära arvesta unenägudega.
  • … ja Kartaago tuleb hävitada!
  • Haarake asjast, sõnad võivad järgneda.
  • Targad õpivad lollidelt enam kui lollid tarkadelt.
  • Keda valitseb oid - on kuningas, keda keha - on ori.
  • See vein liigub sooltes ohutult. (De Agri Cultura, CXIII. CXIV.2)
  • Ja mida te mõtlete liigkasuvõtmisest? Mida te mõtlete mõrvast?

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Cato Vanema ladinakeelsed tööd [1]
  • Зедергольм К. О жизни и сочинениях Катона старшего. М., 1857.
  • Astin A. E. Cato the Censor. Clarendon Press. Oxford 1978
  • Марк Порций Катон. Земледелие. / Пер. и комм. М. Е. Сергеенко при участии С. И. Протасовой. (Серия «Литературные памятники»). Отв. ред. И. И. Толстой. Переиздания: М.: Ладомир, 1998; СПб.: Наука, 2008.
  • Kellik, V, "Majandusmõtteloost",Tln 2000

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]