Carl Maurach

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Carl Peter Ludwig Maurach (24. jaanuar 1824 Paistu11. mai 1900 Põltsamaa) oli Eesti vaimulik ja (vaimulik) kirjanik.

Maurach õppis aastatel 18421846 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Akadeemiliselt kuulus ta Korporatsioon Livoniasse.

Pärast usuteaduskonna lõpetamist töötas 18461848 koduõpetajana Riias kaupmees Cummingi juures, olles ühtlasi prooviaastal Riia Jakobi koguduses pastor Christian August Berkholzi juures. Õpetajaks ordineeriti ta 5. juunil 1849 Riias.

Ta oli 18491853 Paistu Maarja koguduse õpetaja (introdutseeriti ametisse 25. septembril 1849).

Aastatel 18531891 oli ta Põltsamaa Niguliste koguduse õpetaja (introdutseeriti ametisse 25. oktoobril 1853). Ajavahemikus 18661867 oli ta 12 kuuks ametist kõrvaldatud (suspendeeritud), kuna viis läbi kiriklikke talitusi rekonvertiitidele (õigeusus pettunutele).[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Maurach täiendas ja parandas 18601895 tallinnakeelset kiriku-lauluraamatut ja avaldas trükis:

  • "Piibli lugude raamat". Tartu 1876
  • "Salmi-ramat". 1873
  • "Te-roog Jummala sönnast söameestele...". Tallinn 1880

Oma alalt on Maurach avaldanud kirjutisi ka Ulmanni "Mitteilungenites" ja ajakirjas "Dorpater Zeitschrift für Theologie und Kirche", käsitades eriti vaeste hoolekande ja hernhuutidevastase võitluse küsimusi.[2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Christoph Martin Lobegott Maurach oli Paistu koguduse õpetaja. Tema poeg Paul Maurach oli Vändra Martini koguduse adjunktõpetaja ja Põltsamaa Niguliste koguduse õpetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag. Köln, Wien 1977
  2. Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Nekroloog. Uus Aeg nr 41, 25. mai 1900. Lk 2